Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maanteeamet: kõrvalmaanteedega ei saa rahule jääda
Remonttööde sagedusega on maanteeameti andmetel suudetud teede kulumist ennetada, ent maanteeameti suhtekorraldusosakonna peaspetsialisti Allan Kasesalu sõnul ei saa rahule jääda tugi- ja kõrvalmaanteedega, kirjutab Ehituse erileht.
2011. aasta eelarves on maanteeameti andmetel teederemondiks ette nähtud 250,5 miljonit eurot, millest välisabi on 83,5 miljonit, investeeringud riigieelarvest 109,1 miljonit ning tegevuskulud 57,9 miljonit eurot.
Maanteeameti statistika põhjal on teede olukord paaril viimasel aastal jäänud stabiilseks. Põhimaanteedel on suudetud suur osa probleemsetest lõikudest renoveerida ning edaspidi plaanitakse põhimaanteede rekonstrueerimisel hoida üldist rahuldavat taset.
“Seda on võimaldanud riigipoolsed investeeringud ja Euroopa Liidu tõukefondide toetused,” kommenteeris Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg, kes vastutab rajatiste valdkonna eest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Remonttööde sagedusega on maanteeameti andmetel suudetud teede kulumist ennetada ja nii võib riigi põhimaanteede seisukorda praegu üsna heaks lugeda.
“Rahule ei saa jääda tugi- ja kõrvalmaanteedega, mille teekatete keskmine vanus ületab 20 aastat ja tugimaanteede puhul isegi 25 aastat,” lausus maanteeameti suhtekorraldusosakonna peaspetsialist Allan Kasesalu.
“Seniste remondivõimaluste juures ei ole õnnestunud seda vanust märkimisväärselt vähendada,” lisas ta. Suuroru sõnul on aga põhiteedel välja ehitatud olulises mahus esimese klassi maantee nõuetele vastavaid teelõike koos moodsate ja ohutute liiklussõlmedega. “Näitena võib tuua Vaida–Aruvalla teelõigu ja Mäo liiklussõlme,” täpsustas ta. “Samuti on paljud lõigud veel ehitusjärgus.”
Riigimaanteedel ei ole maanteeameti andmetel viimastel aastatel märkimisväärseid muutusi toimunud. Prioriteet on olnud välisvahenditega realiseeritavad suurprojektid, mis valmimise järel parandavad oluliselt ühe konkreetse piirkonna teede olukorda, kuid ei muuda maanteeameti hallatava teedevõrgu keskmist seisundit. Maanteeameti haldusalas on 16 500 km teid.
Riigikontrolli hinnangul on majanduskriis mõjutanud enim omavalitsuste võimekust investeerida teede ja tänavate ehitamisse ja hoidu. Teede ja tänavate seisundi halvenemist on kriisiperioodil täheldanud 82% omavalitsustest.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.