Maanteeamet: kõrvalmaanteedega ei saa rahule jääda

2011. aasta eelarves on maanteeameti andmetel teederemondiks ette nähtud 250,5 miljonit eurot, millest välisabi on 83,5 miljonit, investeeringud riigieelarvest 109,1 miljonit ning tegevuskulud 57,9 miljonit eurot.

Maanteeameti statistika põhjal on teede olukord paaril viimasel aastal jäänud stabiilseks. Põhimaanteedel on suudetud suur osa probleemsetest lõikudest renoveerida ning edaspidi plaanitakse põhimaanteede rekonstrueerimisel hoida üldist rahuldavat taset.

“Seda on võimaldanud riigipoolsed investeeringud ja Euroopa Liidu tõukefondide toetused,” kommenteeris Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg, kes vastutab rajatiste valdkonna eest.

Remonttööde sagedusega on maanteeameti andmetel suudetud teede kulumist ennetada ja nii võib riigi põhimaanteede seisukorda praegu üsna heaks lugeda.

“Rahule ei saa jääda tugi- ja kõrvalmaanteedega, mille teekatete keskmine vanus ületab 20 aastat ja tugimaanteede puhul isegi 25 aastat,” lausus maanteeameti suhtekorraldusosakonna peaspetsialist Allan Kasesalu.

“Seniste remondivõimaluste juures ei ole õnnestunud seda vanust märkimisväärselt vähendada,” lisas ta. Suuroru sõnul on aga põhiteedel välja ehitatud olulises mahus esimese klassi maantee nõuetele vastavaid teelõike koos moodsate ja ohutute liiklussõlmedega. “Näitena võib tuua Vaida–Aruvalla teelõigu ja Mäo liiklussõlme,” täpsustas ta. “Samuti on paljud lõigud veel ehitusjärgus.”

Riigimaanteedel ei ole maanteeameti andmetel viimastel aastatel märkimisväärseid muutusi toimunud. Prioriteet on olnud välisvahenditega realiseeritavad suurprojektid, mis valmimise järel parandavad oluliselt ühe konkreetse piirkonna teede olukorda, kuid ei muuda maanteeameti hallatava teedevõrgu keskmist seisundit. Maanteeameti haldusalas on 16 500 km teid.