Ebakindlus muudab kinnisvaraturu rahulikuks

Hea tahtmise korral võib kinnisvaraindeksitest välja lugeda kerge tõusu. Tegemist ei ole aga kinnisvara väärtuse tõusuga. Sama vara on samas hinnas. Lihtsalt kõige odavamate objektide asemel on hakatud tehinguid tegema mõnevõrra paremas asukohas ja paremas seisukorras oleva kinnisvaraga, mille ruutmeetri hind on ka kallim.

Tehinguid tehakse eelmisest aastast vähem. Harjumaal jäi tehingute arv esimeses kvartalis möödunud aasta alguse kvartalile alla 2 protsendiga. Aprillis tehti aga Harjumaal lausa 24% vähem tehinguid möödunud aastaga võrreldes.

Kinnisvaralaenude mahu kasv on valmistanud pettumuse pankuritele. Aprillis väljastati laene küll mullusest 16% enam, kuid laenukäive on olnud sel aastal oodatust tagasihoidlikum, kommenteeris Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask.

Inimesed on tegelikult endiselt seisukohal: pigem maksan laenud tagasi, mitte ei võta uut laenu. Pankade laenuportfellid vähenevad, kuna uute laenude maht on väiksem varem võetud laenude tagasimaksmisest. Ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute kogumaht moodustas aprillis 14,7 miljardit krooni, aastatagusest 6,4% vähem.

Euro tulek ei toonud inimestele kindlustunnet, vaid ebakindluse. Kas euro tuleku tõttu või majanduslangusest väljatuleku paratamatu kaaslasena on toimunud üleüldine hinnatõus, mis on muutunud inimesed ebakindlaks. Lisaks on jätkuvalt kõrge tööpuudus. Seetõttu ei teagi veel keegi täpselt, kui palju peaks kinnisvara eest maksma. “Turg otsib praegu pidepunkti, kus on kinnisvarahinna õige koht,” ütleb Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.