Kruntide ja korterite arvu, mille arendamine pärast kinnisvaramulli lõhkemist pooleli jäi, ei tea ilmselt keegi, kuid ainuüksi arendusprojektide hulka võib mõõta sadades. Enamik neist ei ole veel uut tuult tiibadesse saanud, kirjutab Äripäeva kuukiri Kinnisvara.
Kinnisvaraspetsialistide hinnangul on viimase aasta jooksul arendustegevus jätkunud eelkõige korterite turul Tallinna kesklinnas ja selle lähipiirkonnas. Asukohast tulenevalt on seal riskid oluliselt väiksemad kui põllupealsetes uuselamurajoonides.
Pangad lubavad turule vähe uusi projekte. Massilist kinnisvaraarengut piirab praegu euro tulekust tingitud toidukorvi ja kütuse tugev kallinemine ning kahtlused elektri hinnas.
Kinnisvaraspetsialisti Tõnu Toomparki hinnangul paistab selgelt uute projektide juures välja, et kesklinnast kaugemad projektid on projekteeritud lihtsamaks ja odavamaks, kui nad ehk veel kriisiaastate alguses olid. Sisemised ruumilahendused aga vaadatakse arendusettevõtetes vägagi kriitilise pilguga üle, et toonased lohakusvead kõrvaldada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe artiklit pikemalt juunikuisest kinnisvarateatmikust. Päevapileti selleks saad soetada siin .
Seotud lood
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.