Kruntide ja korterite arvu, mille arendamine pärast kinnisvaramulli lõhkemist pooleli jäi, ei tea ilmselt keegi, kuid ainuüksi arendusprojektide hulka võib mõõta sadades. Enamik neist ei ole veel uut tuult tiibadesse saanud, kirjutab Äripäeva kuukiri Kinnisvara.
Kinnisvaraspetsialistide hinnangul on viimase aasta jooksul arendustegevus jätkunud eelkõige korterite turul Tallinna kesklinnas ja selle lähipiirkonnas. Asukohast tulenevalt on seal riskid oluliselt väiksemad kui põllupealsetes uuselamurajoonides.
Pangad lubavad turule vähe uusi projekte. Massilist kinnisvaraarengut piirab praegu euro tulekust tingitud toidukorvi ja kütuse tugev kallinemine ning kahtlused elektri hinnas.
Kinnisvaraspetsialisti Tõnu Toomparki hinnangul paistab selgelt uute projektide juures välja, et kesklinnast kaugemad projektid on projekteeritud lihtsamaks ja odavamaks, kui nad ehk veel kriisiaastate alguses olid. Sisemised ruumilahendused aga vaadatakse arendusettevõtetes vägagi kriitilise pilguga üle, et toonased lohakusvead kõrvaldada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe artiklit pikemalt juunikuisest kinnisvarateatmikust. Päevapileti selleks saad soetada siin .
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?