Ehitusprotsessi käigus hoiavad sisearhitektid kätt pulsil, sest hea lõpptulemuse eesmärgil on see paratamatu, kinnitas sisearhitektuuribüroo Joonprojekt OÜ omanik ja sisearhitekt Priit Põldme ning märkis, et lepingu sõlmimiseks sisearhitektiga on mitmeid võimalusi.
„Kõiki nüansse on rekonstrueerimiste puhul võimatu ette näha. Sageli tehakse projekt ära enne lammutustööde algust, ent hiljem selgub teistsugune olukord ja see tuleb jooksvalt lahendada”, rääkis Põldme.
Üks võimalus on sõlmida leping projektile, mis sisaldab ka teatud mahus sisearhitektuurse lahenduse teostamise järelevalvet. Teiseks võimaluseks on märkida lisaks projekti maksumusele lepingusse autorijärelevalve tunnihind. „Teist võimalust pean kliendile veidi ebamugavamaks variandiks, kuna kulu on raske ette prognoosida. Võib tekkida suhteliselt suur lisakulu, mis põhjustab vaidlusi," märkis Põldme.
"Meie büroo eelistab üldjuhul kokkulepet, kus on fikseeritud mõistlik hind kogu tööde mahule, kuhu on loetud ka piisav järelvalve maht. Hiljem ei ole vaja tarvidust arvestada, kas käisime kohal 10, 15 või 25 korda ning kliendil on kulud ette teada,” rääkis Põldme ja lisas, et näiteks ka erinevatel projekteerimise riigihangetel võib pahatihti juhtuda, et lepitakse algselt kokku odav hind ning siis hakatakse lisakulusid juurde nõudma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
ADM Interactive bürooruumide ehituse puhul oli autorijärelevalve kokku lepitud tükitööna. Ehitusprotsess koos autorijärelvalvega kestis 3-4 kuud. „Alguses olin järelevalve töö mahu ja kestuse osas skeptiline, ent protsessi käigus sai ilmseks selle töö olulisus, kui arhitektid käigu pealt koos ehitajatega tekkinud probleeme lahendasid ja uusi lahendusi välja mõtlesid. Ilma arhitektideta oleks ehitaja kindlasti nii mõnegi idee teostamisel raskustesse sattunud,“ rääkis e-turundusfirma tegevjuht Riho Pihelpuu omma kogemusest tellijana.
Seotud lood
ADM Interactive tegevjuht Riho Pihelpuu jagab oma kogemusi sisearhitekti teenuse tellijaile.
“Me pole kunagi öelnud, et tahame olla kõige suuremad. Oleme alati tahtnud olla kõige paremad,” ütleb tõstuste, tööstususte, tuletõkkeuste ning laadimisseadmete lahendustele spetsialiseerunud ettevõtte Laduks tegevjuht Holger Tasane. Kui 2008.–2009. aasta kriisi ajal rääkisid ettevõtted peamiselt eksportimisest ja Skandinaavia turgude vallutamisest, siis Laduks otsustas minna vastassuunas ning nägi võimalust Eesti klientides ja siinses ehitussektoris.