Uus Maa Viljandi büroo juht Reet Raudsepp kirjutab, et Viljandisse kinnisvara soetanud välismaalased on asunud seda taas müüma.
Mõningal määral on Viljandis märgata välismaalastest müüjate hulga suurenemist.  Kui 2005. aastal, mil Eesti ühines Euroopa Liiduga, välismaalaste poolt ostetud kinnisvaralt oodatud kasumit teenida ei õnnestunud, siis nüüd soovitakse kinnisvara müüa.
Viljandi linnas on tänavu toimunud hoonestatud elamumaaga 17 ostu-müügitehingut keskmise tehinguhinnaga 47 745 eurot ning  35 korteriomandina võõrandatud eluruumi  ostu-müügitehingut, keskmise ruutmeetrihinnaga 458 eur/m2.
Müügiaktiivsus oli veidi suurem jaanuaris ja märtsis, seevastu veebruar ja aprill jäid kesisemaks. Korterite suuruse järgi on enim tehinguid tehtud 2-3-toaliste korteritega. Tänane koduostja otsib heas korras keskmise suurusega korterit.
Maja ostul seavad piire eelkõige hind ning ostjate laenuvõimalused, seega otsitakse keskmises seisukorras veidi vanemaid maju.
Nõudlus üürikorterite järele ületab pakkumise. Sageli soovitakse korterit üürida ka lühemaks perioodiks nagu 1-3 kuud, paraku üürileandjad nii lühikesest perioodist huvitatud ei ole. Üürihinnad on keskmiselt 100-160 eurot kuus.
Äripindade turul toimub liikumine erinevate büroopindade vahel. Äripindade ost-müük on minimaalne. Büroopindade üüritase on 3,2-6,4 eur/m2.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.07.26, 17:01
Rasketehnika turul loeb üha vähem ostuhind ja üha rohkem partneri võimekus
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele