24. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 „Praeguseks lõppenud projektidesse on investeeritud ligi 450 miljonit eurot ehk ligi 7 miljardit krooni. Tartu oli üks esimesi omavalitsusi, kes hakkas ELi toetusi veevärgi uuendamiseks taotlema. Tänu sellele on Tartus praegu üks parema katvusega veevärk, siinne joogivesi on puhas ja kõikidele normidele igati vastav. Käesoleval aastal on alustanud viimase suurema investeeringuetapina ka reoveesette käitluse  kaasajastamise projekti elluviimist,” selgitas Pentus, kes on täna ringsõidul Tartus. Minister külastab koos linnapea Urmas Kruusega  AS-i Tartu Veevärki ja AS-i Fortum Tartu.

Keskkonnaministri sõnul on ka käesoleval EL struktuurivahendite rahastamisperioodil (2007-2013) omavalitsustel võimalik kasutada EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetust. Kokku toetatakse ühisveevärgi-  ja kanalisatsiooniprojekte ÜF-ist  410 miljoni euro ulatuses. Tänaseks on projektidega kaetud 96% toetusest ning üle Eesti on käimas 72 projekti.

“Aastaks 2013 peaks Eestis kõigil ühisveevärgiga liitunud inimestel, keda kokku on ligi 900 tuhat, olema kodus puhas joogivesi. Samamoodi peab olema nõuetele vastavalt puhastatud reovesi, mis eeldab, et omavalitsused on väga aktiivsed kõiki ELi fondide poolt pakutavaid võimalusi kasutama,” täpsustas Pentus. Ta lisas, et riik on pakkunud omalt poolt keerulises rahalises seisus omavalitsustele projektide elluviimiseks ka paindlikke omafinantseeringu katmise võimalusi.