Info mõisakomplekside kohta nüüd internetis kättesaadav 

Mõisaansamblite inventeerimise materjalid on unikaalsed ja olulised arhitektuuriajaloolise informatsiooni allikad. Inventeerimismaterjalide digiteerimine annab üliõpilastele, kodukoha ja mõisaarhitektuuri ning –ajaloo uurijatele, restaureerimisprojektide kirjutajatele ja ka teistele huvilistele võimaluse tutvuda Eestimaa mõisate arhitektuuri ja kaitse alla võtmise aktidega otse internetis.

Eestimaa mõisate inventeerimise peamiseks eesmärgiks oli süsteemse arhitektuuriajaloolise informatsiooni hankimine mõisaarhitektuuri kui vabariigi ehituspärandi ühe eriti arvuka liigi kohta. Inventeerimine oli üleriigiline ja kompleksne, haarates nii säilinud kui hävinud hoonestusega mõisaid.

Muinsuskaitseameti poolt tellitud digiteerimistööde projekti „Ultima memoria I“ viis läbi OÜ IpMedia, tööd läksid maksma 11 312 eurot. Muinsuskaitseametil on kavas jätkata projektiga „Ultima memoria II“, mille käigus tahetakse digiteerida ka mõisate ajaloolised õiendid, mis annavad ülevaate mõisa kujunemise ajaloost, omanikest, ehituskirjeldustest ja nende analüüsist. Lisaks sisaldavad õiendid ka väärtuslikke viiteid arhiivimaterjalidele ja rikkalikke illustratsioone.

Ülevaated on teostatud Veljo Ranniku poolt aastatel 1976-1978. Materjalid sisaldavad lisaks fotodele ülevaatlikke kirjeldusi kaitse all olevatest kui ka kaitse all mitte-olevatest mõisakompleksidest ja  parkidest. Täiendavat pildimaterjali käsitletud mõisaansamblite kohta leiab Veljo Ranniku fotokogust (pildistatud  1960-1977), mis on samuti kättesaadav kultuurimälestiste riiklikust registrist.

Peale mõisate ülevaadete tehti inventeerimise käigus veel lisaks kaitse alla võtmise ettepanekud-põhjendused Juhan Maiste, Kalev Tilga ja Ants Heina poolt 1979. aastal . Ettepanekutes-põhjendustes esitatakse riikliku kaitse alla võtmiseks mõisaarhitektuuri kohaliku tähtsusega mälestisi. Kaitse alla võtmise põhjendused on arhitektuuriajaloolised, kultuuriloolised ja ajaloolised.