Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hipodroomi alast saamas esinduslik elukvartal
Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule kehtestamiseks Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, millega soovitakse muuta ühiskondlike ja puhkeehitiste ala korruselamute alaks.
Detailplaneering seab hipodroomi väljakolimisel vabaks jäävale maa-alale uue kasutusfunktsiooni, seega sisaldab detailplaneering Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga soovitakse muuta Tallinna üldplaneeringu järgi ühiskondlike ja puhkeehitiste ala korruselamute alaks. Merimetsa tee, Kolde puiestee, Sõle tänava ja Paldiski maantee vahelises kvartalis paikneva planeeritava maa-ala suurus on 18,9 ha.
Detailplaneering annab võimaluse ehitada alale lasteaed-perekeskuse, spordikeskuse, lastemängumaa „Lottemaa“, ekstreemspordikeskuse ning elu-, äri- ja büroohooned. Alale planeeritud hooneist kõrgeim on kuni 13-korruseline äri- ja eluhoone, teised alale planeeritud hooned on 4-8-koruselised.
Parkimine on kavandatud enamasti hoonete maa-alustele korrustele. Planeeritavale alale parima ruumilise ideelahenduse saamiseks korraldati arhitektuurivõistlus. Samuti tuleb korraldada arhitektuurikonkursid ala hoonestamiseks.
Planeeringuala jääb osaliselt muinsuskaitseala vaatesektorisse ja paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.
Planeeringualast idas asub piirkonna suurim rekreatsiooniala - Merimetsa parkmets. Tallinna üldplaneeringu kohaselt määrati alale ühiskondlike ja puhkeehitiste ala maakasutuse juhtotstarve seetõttu, et alal paiknes hipodroom. Paldiski mnt 50 kinnistul tegutseb Tallinna Hipodroom 1923. aastast.
„Muutunud olukorda arvestades tuleb leida alale uus maakasutuse funktsioon, sest hipodroom viiakse linnast välja ning sellesse piirkonda nii suures mahus puhkeehitiste või ühiskondlike hoonete rajamiseks puudub vajadus,“ selgitas abilinnapea Taavi Aas. „Samas tasub rõhutada, et planeeringuga kavandatakse alale ka mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi – spordihall, ekstreemspordikeskus, lastemängumaa.“
Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamist taotles Alfa Property AS, eesmärgiga leida hipodroomi väljakolimisel vabaks jäävale maa-alale uus kasutusfunktsioon. Detailplaneering ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 19. augusti 2009 korraldusega. Detailplaneering, mille koostas K-Projekt AS, võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 16. juunil 2010 korraldusega.
Detailplaneering oli 26. juulist kuni 27. augustini 2010 ning täiendavalt 30. septembrist kuni 28. oktoobrini 2010 avalikul väljapanekul, 25. novembril 2010 toimus detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu.
Planeeringuvaidlusele lahenduse leidmiseks kutsus maavanem 17. jaanuaril 2011 kokku planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute, planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja Harju Maavalitsuse ühisnõupidamise ning 21. märtsil 2011 andis Harju maavanem heakskiidu detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks.
Seotud lood
Tallinna linnavolikogu saalis toimus eile õhtul hipodroomina tuntud Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu arutelu. Linnamajanduskomisjoni esimehe Anu Hallik-Jürgensteini sõnul tuleb hipodroomi ala kindlasti korda teha ja vastuväited peavad olema põhjendatud.
Täna saatsid mitmed kodanikeühendused ja MTÜ Tallinna Hipodroom avaliku pöördumise Harju maavanemale ning Tallinna linnavalitsuse allasutustele, milles selgitatakse, miks on vaja Tallinna hipodroom viia oma tänasest asupaigast Tallinna südalinnas üle Saku valda.
Tallinna linnavolikogu kehtestas eilsel istungil detailplaneeringu, mis võimaldab senise Tallinna hipodroomi alale rajada elurajooni.
Tallinna Linnavolikogu lükkas eilsel istungil edasi Hipodroomi ala detailplaneeringu arutamise.
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele