Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Noor ehitaja läheb Soome tööle
Olude sunnil tuleb arvestataval osal ehituse erialal õppivatest noortest üle lahe leiba teenima putkata, osa lõpetajaid on end ka töötute ridadesse registreerinud või omandab uut elukutset.
Majanduskriis on kukutanud ehitustööde hindu, praegu oleme uue tõusu lävel, ent selle alguse ootamine valmistab ehitajale palju muret. Et majanduskriisiga kadunud töökohtadest 80% kuulus ehitus- ja tootmissektorisse, on pikaajaliselt töötute seas palju selle valdkonna töötajaid. Suur osa neist omandab juba uut eriala. Olude muutudes oleme aga tõenäoliselt varsti silmitsi kvalifitseeritud tööjõu puudusega.
Ka Kuressaare Ametikooli teabejuht Taavi Tuisk kinnitas, et ehitusturul toimuv on huvi ehitusvaldkonna õppeainete vastu jõudsalt kahandanud.
Paljud lõpetanuist töötud
“Kui ehitusbuumi ajal avasime vahepeal neli ehitusvaldkonna rühma, siis viimastel aastatel asub kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitust õppima üks rühm aastas, teine rühm on siseviimistlusele spetsialiseerunud – kokku alla 40 sisseastuja,” rääkis ta. “Samas, kes on tulnud, on motiveeritud ja eriala valiku läbi mõelnud.”
Arvestades asjaoluga, et Saaremaal on enam kui 200 inimest, kelle eelmine töökoht oli töötukassa andmetel ehituses, pole situatsioon siiski kiita. Kuresaare Ametikooli ehitusvaldkonna lõpetas mullu 29 inimest. 11 neist asusid pärast kooli lõpetamist erialasele tööle. “Eks see ole alla keskmise,” tunnistas mees.
“Ehk muutub mõne aasta pärast olukord paremuse poole ja uue tõusu saabudes hakatakse jälle koka asemel ehitajaks kippuma. Praegustele sisseastujatele ütleme, et kolme aasta pärast, kui kool läbi, on turusituatsioon teistsugune.”
Tallinna Ehituskooli direktor Raivo Niidas praeguste lõpetajate olukorda väga mustades toonides ei näe: “Suurt tööpuudust meie lõpetajate seas ei ole, paljud on Soomes rakenduse leidnud: ligikaudu 20 000 Eesti ehitajat teenib leiba seal,” nentis mees.
Ehituse erialade lõpetanutest jäi 2010. aastal töötuks 13,4%, kuid erialase töö leidis ainult 45%. Aasta tagasi oli olukord mõnevõrra hullem.
Ka Kuressaare Ametikooli ehitusvaldkonna viimaste aastate lõpetajatest on osa läinud tööle üle lahe naabrite juurde. “Seal ehitatakse mastaapsetel objektidel, kus eestlastest ehitajate osakaal on päris suur,” lausus Taavi Tuisk.
Praktikaõppest tööle
Tallinna Ehituskooli sisseastujate huvi on tugevalt mõjutanud teadaanded, et majanduskriisi üks suuremaid kukkujaid oli ehitussektor ning selles valdkonnas on suurim määr töötuid.
Hetkel kuum
“Aastatel 2008–2010 mõjutas see uute õpilaste vastuvõttu märkimisväärselt,” tunnistas Niidas. “Kui aastal 2007 oli meil 800 õppurit, siis praegu on Tallinna Ehituskoolis veidi alla 700 õpilase. Konkurssi on niiviisi raske korraldada,” lisas direktor.
Enne lõpetamist korraldatakse lõpetajatele tööotsinguid toetavaid koolitusi. “Oleme sisse ostnud eraldi koolituse, kus õpetatakse CVd koostama ja arutatakse läbi tööintervjuu võimalik käik,” lausus ta. “Osa lõpetajaid leiab töö juba praktikaõppe kaudu, võimalusi annavad ka kutseeksamid, kus on kohal tööandjate esindajad,” märkis Niidas.
KommentaarSoodsamat aega ehitamiseks kui praegu tõenäolist ei tule. Hinnatõus tundub paratamatu, oluliselt on kallinenud kütus, metall ja tsement. See kõik paneb betoonitootjad hindade tõstmise surve alla.
Kalle Suitslepp, ASi Betoonimeister juhataja
ASil Betoonimeister on uued tehased Tartus, Jõhvis ja Tallinnas, tehnika betooni transpordiks ja pumpamiseks ning vajalikud spetsialistid.Kas neid leidub ka lähitulevikus, kui kriis ehitussektoris jätkub? Heaks spetsialistiks ei õpita kahe-kolme kuuga, kogemused tulevad aastatega. Sama mure kimbutab ehitusfirmasid. Paljud betoonitööde spetsialistid on leidnud uued väljakutsed meie põhjanaabrite juures, lisaks on osa inimesi olude sunnil eriala vahetanud.
Seotud lood
Tartumaal Kõrvekülas asuva iluaia uue kiviparketi paigaldamisel pakkus Leokivi meeskonnale suurimat väljakutset olemasoleva haljastuse säilitamine. “See on töö, mida tegelikult teha ei tahaks: arvad, et on lihtne, aga tegelikkuses on keerukam,” nentis ettevõtte projektijuht Andres Leosk.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele