Majaehitaja.ee juhtaja Eno Pappel kirjutab, et kvaliteedile peaks mõtlema juba ehitushinna küsimise staadiumis, kuna see mõjutab oluliselt lõpphinda. Mis on aga selleks standardiks, mille alusel kvaliteeti hinnata?
Eestis on üle võetud Soome kvaliteedinõuete kasutamine, lepingutes viidatakse enamasti RYL-i (Rakentamisen yleiset laatuvaatimukset) nõuetele. Eesti keeles siis „ehitustööde üldised kvaliteedinõuded“. Tõsiseltvõetavamatel ehitusfirmadel on RYL-id enamasti olemas ja eks nende olemasolu näitab ka firma huvi kvaliteeti pakkuda.
Sageli unustatakse hinnaküsimises kvaliteedinõuete osa märkimata või ei ole kirjas nõutud kvaliteediklassi. Lepingus enamasti küll mainitakse, et tööd tuleb teha vastavalt RYL-ile, kuid samuti unustatakse täpsustamata RYL kvaliteediklass.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eratellijal on oluline meeles pidada, et hinnaküsimisse ja lepingusse saaks kirja I või II kvaliteediklass. Kõige kvaliteetsem ja kõige väiksemad tolerantsid on I klassil.
Kui jätta ainult hinnaküsimisse või lepingusse, et kvaliteeti soovitakse RYL nõuete järgi, siis ehitaja võib kasutada ka madalamat kvaliteediklassi III, mis on mõeldud ennekõike tööstushoonetele. Seega võib hiljem tekkida vajadus kvaliteediklassi ehitajaga täpsustada ning see võib kaasa tuua pealesunnitud lisaraha maksmise.
Üks võimalus on tellijal ruumide kaupa määrata, millistele nõuetele peavad pinnad vastama. Näiteks eluruumid I klassiga, aga katlaruumi või garaaži pinnaviimistlus III klassi järgi.
RYL-e uuendatakse pidevalt, enamus neist on ka eesti keelde tõlgitud:*Tarindi RYL 2000 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid.
*Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.*Maa RYL 2000 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ning alustarindid.*Viimistlus RYL 2000 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid.*Maalritööde RYL 2001 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ning viimistluskombinatsioonid.
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.