Eesti otsib kohta globaalsel kinnisvaraturul

Kuidas Baltikum välisinvestorite silmis paistab?Tänane eelistatud sihtriik nn. Uue Euroopa riikide seas on Poola, taasavastatakse ka Tsehhit ja Slovakkiat. Põhja-Ameerika või Inglismaa päritolu investorite jaoks paigutub Baltikum koos Portgugali, Hispaania ning ida poolt Ungari ja Bulgaariaga majandust ümberpööravate riikide sekka, seega pigem jälgitakse arenguid ning investeerima ei kiirustata. Saksamaa avatud investeerimisfondid keskenduvad peamiselt oma riigile, eks neil on sisemisi probleeme fondiosakute hinna ja likviidsuse teemadega. Ning finantseerimisprobleemid toovad soodsaid võimalusi turule igas riigis. Võikski öelda, et võrreldes buumi-eelse perioodiga on investeerimisturud muutunud kohalikumaks, kuid huvi Rootsi, Soome ja Norra suunalt on Baltikumi suunas kasvamas. Peaks täpsustama, et huvi on peamiselt siiski Eesti vastu, sest üldine majanduskeskkonna korrastumine on aluseks kinnisvaraturu tugevusele, Eesti on oma tugevate makronäitajatega silma jäänud ka väljaspoole, euroga liitumine annab investeerimiskindlust ning Põhjala firmad tunnetavad siin toimuvaid protsesse arvukate ärisidemete kaudu paremini.

Mille poolest Poola siis välja paistab ja mis Eestil puudu jääb?Poola puhul lüüakse trummi, et see oli ainus Euroopa riik, mis ei kukkunud finantskriisi ajal majanduslangusse. Ja kui majandus kasvab, siis kasvab sisenõudlus, selle läbi jae- ja teeninduskäive, mis omakorda toob kaasa laienemiste laine ning hinnatõusu. Kasvav tarbimine on see, miks näiteks üle 2/3 Euroopa jaekettidest soovivad lähiaastatel oma tegevust Poolas avada või laiendada, mis on vesi kaubanduskeskuste omanikele ja arendajatele. Uue nõudluse ootuses avatakse uusi logistikapindu ja tehaseid, Poola on ära kasutamas oma asukohta Uue Euroopa varustajana. Mis märkimata jäetakse, on see, et Poola saavutas kasvu järsu devalveerimise toel, mistõttu Poolasse importijad said korraliku kaotuse eurodes arvestatuna ning ka välisinvestorid kandsid kursikahju. Eesti valis sisemise devalveerimise tee, mis oli valulikum ja aeganõudvam protsess, kuid tulemused on võrreldavad – majandus sai uue platvormi, millelt jõudsat kasvu taasluua. Investorid ootavad reaalseid tulemusi ning kui Eesti deklareerib mitu kvartalit järjest 5% lähedast majanduse reaalkasvu ning jaekäibe tõusu, siis oleme ka meie tagasi fookuses. Lahendamatu teema on mastaabivahe – välisfirmade esindused ja peakontorid Varssavis on sageli 5-15 tuhande ruutmeetri suurused, Eesti turu katmiseks piisab mõnesaja ruutmeetri suurusest esindusest. Ehk Poola mastaabid võimaldavad luua kaasaegseid büroohooneid, katsetada neis keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid ning mängida julgema arhitektuurse lahendusega, mis on atraktiivne just Saksa avatud fondidele ja Londoni pensionivalitsejatele. Täna läheb Varssavi teistest Uue Euroopa pealinnadest mööda.

Kuidas peaks Eestit kinnisvaramaailmas müüma?Kaupmeeste, teenindusfirmade, hotellikettide jt. kinnisvaratarbijate huvi äratavad pealinnad, mistõttu ei tasuks karta Eesti tutvustamist Tallinna kaudu. Kui välistegijad on siin kanda kinnitanud, eks siis peagi vaadatakse ka laienemisvõimaluste peale regioonis. Keskne teema on sõnum, mida kommunikeeruda. Helsingi müüs ennast näiteks Euroopa Disainipealinn 2012 kaudu. Mitmed linnad on ära märkinud 5-10 linna eelisarengu piirkonda, mida pikemas perspektiivis arendada soovitakse – linn tühjendab alad -  näiteks sageli viiakse tööstust ja sadamad linna tuumikust välja, tehakse ruumi luua perspektiivis sadu tuhandeid ruutmeetreid elamis- ja äripindu. Linn panustab omalt poolt transpordi ja teenindava taristuga, vastu saab uusi töökohti ja moodsad keskkonnasõbralikud asumid. Paljud linnapead on messil kohal – Londoni, Pariisi, Vilniuse, jpt. linnade juhid avasid konverentse või teemaüritusi. Ei ole juhus, et meie naaberlinnad napsavad endale huvitavaid organisatsioone ja ärisid -  teiste mandrite ülikoolide esindusi, teadusasutusi, piirkondade peakortereid või äri teenindavaid üksusi. Näiteks Vilnius on viimase poolteise aasta jooksul meelitanud Barclay panga, Western Union jt. kontsernide tugiüksusi koos tuhandete uute töökohtade loomisega, selle nimel on töötanud nii Leedu Välisministeerium kui pealinn.

Puht ideena võiks tulevikus Tallinna ja Helsingit ka koos tutvustada (kui põhjanaabrid sellega kaasa tulevad). Otseselt need linnad ei konkureeri, kuid sünergiat ja suuremat mahtu saaks pakkuda teadustöö, töökäte, piirkonna logistilise potentsiaali jms. ühendamises. Sarnaselt turundatakse näiteks Malmö ja Kopenhaageniga piirnevat ala, nende eeliseks on kiire rongiühendus, mis võimaldab igapäeva äri jagada kahe linna vahel. Kuigi Tallinna lennuühendus välismaaga on paranenud, siis paljude suurfirmade jaoks on siin piirkondliku peakorteri avamise üheks takistuseks ebapiisav lennusihtpunktide arv. Samal põhjusel ei saa siin korraldada rahvusvahelisi suurüritusi ja konverentse.