Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arengukavast tõusis selguse asemel tüli
Ehitusmaavarade arengukava sai lõpuks kaante vahele, aga oodatud rõõmu on osapooltele sellest vähe.
Valitsus oskas nimelt selle dokumendi, millelt ettevõtjad lootsid stabiilseid tulevikusihte ning looduskaitsjad kindlaid tagatisi keskkonna säilimiseks, vastu võtta moel, mis osapooled vägisi tobedasse poliitilisse sõnasõtta kisub.
Tüliõunaks sai arengukavas asjaolu, et sinna jäeti potentsiaalselt võimaliku lubjakivi kaevandamispiirkonnana ka Nabala karstiala, kuigi avalikkuse surve – kas või mitmekümne tuhande protestiallkirja näol – on juba mõnda aega nõudnud selle sealt väljaarvamist.
Nabala karstiala kaitsjatel on kahtlemata põhjust olla nördinud, sest valimised võitnud Reformierakond lubas selgesõnaliselt tagada karstiala ja seal paikneva Tuhala nõiakaevu säilimise.
Loomulikult väidab arengukavale allkirja andnud keskkonnaminister Jaanus Tamkivi nüüd, et ega arengukavas olek ei tähenda veel kaevandamist ning lubab iga konkreetse kaeveloa väljaandmist piinliku põhjalikkusega menetleda. Ent kui Tamkivi peaks nüüd ametist lahkuma, kujutan juba praegu tema mantlipärijat poliitilist vastutust tõrjumas. Kui Nabalas peaks kunagi tõesti kaevandamiseks minema, on võimulolijad kindlasti seda meelt, et tegemist on eelmise valitsuse otsusega ja nende käed on paraku seotud.
Teisalt võib keskkonnaaktivistide pöördumisi president Ilvesele ja peaminister Ansipile pidada ka veeklaasis tormi õhutamiseks, sest kui kõik käiks alati näpuga seadusetähte järgides, oleks Nabalasse ja teistesse sarnastesse kohtadesse karjääride rajamine tõesti võimatu.
Paraku teame, et paragrahvi saab käänata nii- ja naapidi. Edaspidi sõltub juba uue koalitsioonivalitsuse meelekindlusest, kuidas arengukava rakendussätted paika pannakse ning mil viisil see asjast huvitatud pooli lepitada suudab.
Seotud lood
Täna kiitis valitsus heaks keskkonnaministeeriumi eestvõttel valminud ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava aastani 2020, mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist.
Kuigi ehitusmaavarade arengukava aastani 2020 kinnitamise küsimus tõusis päevakorda juba enam kui aasta tagasi, jõudis valitsus selleni alles läinud nädalal – ja seda looduskaitsjate pahameeletormi puhkemise hinnaga.
Mais 2009. aastal tunnistasid riigikontrolli audiitorid, et riik ei suuda maavarade kaevandamise mahtusid kontrollida. See pani keskkonnaministeeriumi (KKM) välja töötama uut ehitusmaavarade kaevandamise arengukava aastateks 2010–2020, mis peaks lähema kuu jooksul valitsuselt kinnituse saanuna kaante vahele jõudma.
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele