Lillemäe sõnul omanikujärelevalve teenuse tellijalt ehitusalast haridust ei oodata. „Kui tellitakse teenus ehitamise alguses ja lõpetatakse kasutusloa saamisega - nii nagu määrus minimaalselt ette näeb -, tuleb tellijal olla pädev, et projekteerimise juures kaasa rääkida, hange korraldada ja ehitaja valida, tasakaalus töövõtuleping sõlmida ning garantiiperioodil probleeme avastada. Kui järelevalve kaasatakse projekteerimise juures ja leping lõpetatakse garantiiaja lõpul, puudub tellijal vajadus ehitusalaseid teadmisi omandada,“ sõnas ta.
Uus Maa ehitusosakonna juhi Guido Milleri sõnul peab tellija kindlasti jälgima, millise valdkonna eest omanikujärelevalve tegijal õigus vastutada on. „Kui järelvalve ei ole kindel mingis valdkonnas (näiteks torutööde alal), siis ta peab kaasama veel ühe spetsialisti juurde,“ rääkis ta.
Milleri sõnul suurendab uus kord ühelt poolt omanikujärelevalve tegija vastutust, teisalt hajutab erinevate osapoolte vastutust. „Kui kaasatakse rohkem kui üks omanikujärelevalve teostaja, siis kes sellisel juhul kantakse ehitamise alustamise teatisele omanikujärelevalve tegijana ning mille alusel hakatakse määrama vastutuse ulatust? See osa on määruses lahtine,“ rääkis ta.
„20 aastat oleme ehitanud nii, et omanikujärelevalvet teeb üks isik. Järelevalve on alati kaasanud spetsialiste, aga järelevalve põhitegevus on kontrollida projektlahenduse kvaliteetset realiseerimist, mitte nuputada, kas projekt on korrektne. Uus määrus eeldab, et kui ehitad projekti järgi, siis see nõuetele ei vasta,“ lisas ta.
Sepaste on kindel, et määrus suurendab oluliselt omanikujärelevalvele tehtavaid kulutusi, mis omakorda toob kaasa selle, et omanik pole huvitatud määruse täitmisest. Milleri hinnangul suurendab uus omanikujärelevalve määrus omanikujärelevalve tegijate vastutust ja bürokraatiat ning võib tõsta omanikujärelevalve teenuse hinda vähemalt 10%.
Lillemäe seevastu ei arva, et omanikujärelevalve teenuse maksumus uue määruse tõttu kallimaks läheb. „Omanikujärelevalve vastutus, teenuse maksumus, tagatised, vastutuskindlustus jm lepitakse kokku ju sõltumata määrusest. Teenuslepingus on mõistlik fikseerida ka võimalikud kulud võimalikele ekspertiisidele, et oleks selge kes ja millal maksab,“ lisas ta.
Seotud lood
Määrus, millega kehtestati omanikujärelevalve tegemise uus kord, paikneb Hedman Partners advokaadibüroo advokaat Liisa Linna sõnul seaduslikkuse piirimail, reguleerides kohati seda, milles tellijale ja omanikujärelvalve teostajale peaks jääma õigus omavahel vabalt kokkuleppida.
Conviso OÜ vanemkonsultandi Riho Orase hinnangul defineerib jaanuarist kehtima hakanud uus omanikujärelevalve tegemise kord miiniumnõuded ja on seega samm edasi ehituskvaliteedi parandamise suunas. Samas peab ta Eesti seaduste üheks puuduseks seda, et ei ehitajal ega järelevalvel pole kohustust märgata ilmseid vigu.
MKMi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet kinnitab, et uue omanikujärelevalve tegemise korra väljatöötamise vajadus tekkis elust enesest ja puuduste kõrvaldamise vajadusele juhtisid ministeeriumi tähelepanu ehitusettevõtjad ning järelevalve teostajad ise.
Ekspertiisibüroo OÜ juhatuse esimehe Teet Sepaste sõnul paneb 31. jaanuarist kehtima hakanud omanikujärelevalve tegemise kord kogu vastutuse omanikujärelevalve tegijale ning määruses esitatud nõuded ei pruugi sugugi lahendada praktikas esinevaid probleeme, vaid neid hoopis juurde tekitada.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.