Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus ehitusbuum korteriturul tulekul
Kinnisvaraekspertide sõnul tabab nii pealinna kui kogu Eestit uus ehitusbuum, millega kaasneb ülepakkumise korterite turul, mis omakorda sunnib arendajaid oma projekte hoolega läbi mõtlema ning takistab hinnarallit.
Pindi Kinnisvara uusarenduste monitooringunumbrid räägivad, et kui 2010. aastal toodi Tallinnas igal kuul turule 80 uut korterit, siis kaubaks läks keskmiselt 57 korterit kuus ehk 23 võrra vähem. Võib ju arvata, et mis sellest siis ikka – seda pole ju palju. Kui aga mõelda, et aastas on 12 sellist kuud, mille jooksul jääk kumuleerub, tuleb kokku päris palju korterid, mis omaniku ootuses turule virelema jäävad.
„Aastal 2011 läheb elu muidugi kindlasti ilusamaks – inimesed julgevad pangast jälle laenu küsida ja pangad ehk julgevad ka jälle laenu anda ning korterimüügi numbrid tõusevad. Aga mitte piisavalt kiiresti – uute arenduste kasvutempo on kiirem,“ nendib Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman.
Ülepakkumisoht kummitab
Praeguseks hetkeks ainuüksi Tallinnas töös – kas ehitamisjärgus või siis juba kinnitatud detailplaneeringuna 14 000 uut korterit.
„Platvorm, mis on loodud uueks kinnisvaraturu kasvuperioodiks, on nii meeletult suur, et pisikene Eesti koos pisikese Tallinnaga uputatakse uute korteritega lihtsalt üle,“ prognoosib Sooman.
Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark nõustub Soomaniga: „Ülepakkumise oht on tõepoolest Tallinna elamispindade turul olemas. Esmased positiivsed majandussignaalid on pannud paljud arendajad kiiresti tegutsema ja uusi projekte turule tooma.“
Tänase pakkumise juures peab Toomparki sõnul kindlasti arvestama ka sellega, et mitmedki müügis olevad objektid on valminud juba paar-kolm aastat tagasi. Mingil põhjusel on need korterid müümata jäänud - on siin olnud põhjuseks siis vale planeering, vale asukoht või lihtlabaselt vale hind.
Projektil ja projektil on vahe
Arendaja peab täna juba oluliselt põhjalikumalt läbi mõtlema, millise objekti ja kuhu ta teeb, sest buumiaegsed „põllu peale“ ehitatud kesise kvaliteedi ja pea olematu infrastrutkuuriga arendused enam ostjat ei leia. „Väga väiksed detailid võivad müügiedu kas tagada või juba eos täiesti ära hävitada,“ ütleb Sooman.
„Iga arendusprojekti puhul peab arvestama, mis on selle konkreetse projekti puhul konkurentsieelis ehk aspekt, mille arvelt klient hindab projekti konkureerivatest kõrgemalt,“ lisab Toompark, kes usub, et läbimõeldud projektidele on veel üksjagu turgu.
Kuldvõtmekeseks arendaja käes on küsimus - kas ta ise tahaks elada majas, mida ehitada kavatseb? Ostja jaoks tõusetub kahtlemata ka teine küsimus – mis see kõik mulle maksma läheb?
Hetkel kuum
2011 hinnarallit ei tule
Toompark märgib, et kuigi uusarendused on mõistagi kõrgema hinnaga, siis samas nõudlusega lood üleliia täbarad ei ole ja loetleb mitmeid hästi müünud projekte. „ Näiteks Astlanda projektid Meeliku tänaval ja Paldiski maanteel, Merko projektid Vuti tänaval ja Pärnu maanteel, Arco Vara projekt Helme tänaval, Metro Capital Soo tänaval. Kui on õige asi õiges kohas ja õige hinnaga, siis läheb ka müük,“ on ta kindel.
Sooman toob välja, et ostjale on uusarenduste võistupealetung ainult positiivne sõnum, sest konkurents hoiab hinnad mõistlikud. Uued korterid dikteerivad paratamatult ka vanemate korterite turgu ja kui turul on ülepakkumine, ei tule hinnarallit niipea. „Vähemalt 2011 mitte.“ Samuti on Sooman kindel, et uusarendused hakkavad inimesi aina enam huvitama.
„On olemas teatud hulk inimesi, kes põhimõtteliselt ei taha osta kasutatud autot. Samamoodi on olemas inimesed, kes ei taha osta kasutatud korterit,“ tõmbab Sooman paralleeli. Nende inimeste hulk hakkab Soomani hinnangul kasvama, üheks põhjuseks masujärgne väärtushinnangute uperpall – kvaliteet ja mugavus on taas hinnas.
Seotud lood
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped. Vastutavad ka maakler ja notar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele