Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korteriühistud: riigi rahaline tugi maja renoveerimisel hädavajalik
Eesti Korteriühistute Liidu juhi Urmas Mardi sõnul on Kredexi toetus kortermajade renoveerimist plaanivatele ühistutele hädavajalik.
"On äärmiselt tervitatav, et tänu Eesti CO2 kvootide müügist saadud vahenditele eraldatakse taas Kredexi kaudu korteriühistutele otsetoetusi renoveerimistöödeks. Alates 2010.aasta septembrist saavad korteriühistud või -ühisused taotleda KredExist kuni 35% ulatuses korterelamute rekonstrueerimistoetust, millele lisaks saab kasutada korterelamu soodusintressiga renoveerimislaenu," märkis ta.
"Peale selle, et energiasääst toob korteriomanikule otsest majanduslikku kasu ja tõuseb elanike elukvaliteet, elavdab renoveerimistööde kasvav maht ka ehitusturgu, loob töökohti ning soodustab kokkuvõttes Eesti majanduse kiiremat tõusu." Mardi sõnul võiks aga riik kaaluda võimalust aga mingil moel toetada ka neid ühistuid, kes remontisid hoonet vahepealsetel aastatel, mil Kredex renoveerimistöödeks otsetoetusi ei jaganud.
Kredexi teatel väljastasid pangad mullu 135 korterelamu soodusintressiga renoveerimislaenu kogusummas 178 miljonit krooni ehk 11,4 miljonit eurot. Keskmine laenusumma oli 1,3 miljonit krooni ehk 84 tuhat eurot, keskmine maja suurus 2 552 m² ning teostatavate rekonstrueerimistöödega saavutatav keskmine energiasääst on 33,2%. Pooled lepingutest on sõlmitud Tallinnas asuvate korterelamute rekonstrueerimiseks ning peamiselt teostatakse laenu abil korterelamute fassaadide ja katuse soojustamist ning küttesüsteemide renoveerimist.
Alates mullu septembrist saavad korteriühistud või -ühisused taotleda KredExist kuni 35% ulatuses korterelamute rekonstrueerimistoetust, mille abil saab vähendada näiteks renoveerimislaenu omafinantseeringut.
Detsembri lõpu seisuga on toetuse positiivse otsuse saanud juba 50 korterelamut kogusummas ligi 14 miljonit krooni ehk 886 tuhat eurot.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele