2010. aasta lõpus ostsid paljud eakamad inimesed "mägedesse" 2- ja 3-toalisi kortereid, et paigutada oma raha enne euro tulekut kindlasse kohta ja nüüd annavad nad neid kortereid järjest üürile, rääkis BREM Kinnisvarabüroo üürimaakler Karinee Luik.
Endiselt on suurim nõudlus üürikorterite järele Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel. Üürilevõtjad toovad põhjuseks asjaolu, et kõik vajalik nagu koolid, lasteaiad ja kauplused on lähedal olemas. Samuti peetakse oluliseks head ühistranspordiühendust kesklinnaga.
„Üürikorterite hinnad on olenevalt piirkonnast kasvanud. Kõige suuremal määral on tõus näha Mustamäel ja Õismäel. Kui Sõpruse puiesteel asuva üürikorteri hind oli möödunud aasta septembris 3200 krooni (204,5 eur) + kommunaalmaksed, siis nüüd on hind 3912 krooni (250 eur) + kommunaalmaksed,“ tõi Luik näite.
Tõusvaks trendiks on saanud möbleerimata üürikorterid kõige vajaliku tehnikaga (pesumasin, pliit, külmkapp). Samuti on hakatud järjest enam tegema omaniku ja üürniku vahelist koostööd, näiteks teeb üürnik remondi ja omanik tasaarveldab selle üüri summast.
„Viimasel ajal on tekkinud palju inimesi, kes soovivad oma korterit maaklerteenuseta ise üürile anda, neile tuleks meenutada riske, mis sellega kaasnevad,“ ütles Luik.
Tema sõnul tuleb kindlasti sõlmida üürileping. Omanikud unustavad ennast kindlustada üüritehingu tegemise puhul, jättes välja olulisi punkte lepingust. Nii ei määratleta üürilepingu kehtivust ja ei fikseerita täpselt ära, mis korteris olemas on – tulemuseks mööbli ja tehnika kadu. Paljud lasevad üürnikel ise maksta korteriühistule kommunaalarveid, kuid pahatihti jäetakse need maksmata.
Oluliseks peaks muutuma üüritehingul tagatised ning ettemaksud, et vältida olukorda, kus omanik maksab lahkunud üürniku võlgasid enda taskust.