Üsna palju on inimeste seas arvamust, et projekt ei ole see koht, kuhu väga palju aega ja vaeva panustada. Põhiline on ju ikkagi ehitamine, sest lõppeesmärk on hoone, kuhu sisse kolida. Kas ikka on nii, küsib Uus Maa kinnisvarabüroo ehitusosakonna juht Guido Miller.
Väidan siinkohal, et projekteerimine on kogu ehitamise alus. Lõppeesmärk on küll hoone, kuhu soovitakse tulevikus elama asuda, aga ilma korralikult läbitöötamata ning eskiisistaadiumis projektiga on ehitusprotsess kordades aeganõudvam ning loomulikult ka kulukam ning tulemus ei pruugi olla see, mida ette kujutati. Lihtsam on projekteerimise faasis leida rohkem aega, kui ehitamise faasis olla sunnitud see aeg võtma.
Tihtipeale tekib küsimus, et millises mahus on siis ehitusprojekt piisav? Tavaline praktika on, et piirdutakse lahendusega, kus on olemas planeeritavast hoonest plaanid ja vaated ning heal juhul lõige. Selle baasil saab ruumilahenduse paika pandud. Kui veel arhitekt seletuskirja juurde lisab, ongi ehitusluba käes ja võib kopa maasse lüüa. Kui nüüd sellise materjaliga ehitajatelt hinnapakkumist küsida, siis võib saadav tulemus olla ehitajate võrdluses küllaltki erinev. Ning seda täiesti põhjendatult, sest ehitajad peavad ise sõlmed ja lahendused välja mõtlema, et hoone rajamise maksumus kokku panna. Iga ehitaja teeb seda erinevalt ning sellepärast on ka lõplikud hinnad erinevad.
Sellepärast peakski heas projektis olema lisaks plaanidele ja vaadetele veel vundamendi lahendus ja sõlmed erinevate konstruktsioonide kohta, mida rohkem seda parem. Praktikas on ette tulnud juhuseid, kus „ilusa pildiga“ ehitama hakates on esimene probleem juba vundamendi kaevetööde juures, kus tekib segadus, et mitu rida kivi ikka vundamendi seina pannakse ning mis pinnasekiht juba kannab.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele