Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahvast täis hooned hädas tuleohutuse nõuete täitmisega
Eestis on tuleohutusnõuete täitmisel enim probleeme hoonetes, kus toimub inimeste massiline kogunemine, selgub sisekaitseakadeemia uurimisrühma analüüsist.
Peamised puudused ilmnesid tuleohutuspaigaldistes, evakuatsioonitees ning tulekahju vältimiseks ja tule leviku takistamiseks kasutusele võetud meetmetes.
Hoonetes tulekahju ja ohu vältimiseks kasutusele võetud meetmed ei vasta nõuetele peamiselt evakuatsiooniteede, katlaruumide ja elektrijaotlate osas.
Evakuatsiooniteede puhul oli probleeme tähistuse puudumise ja tuletõkkeuste toimimisega. Samuti esines juhtumeid, kus evakuatsiooniteedele oli ladustatud põlevmaterjali. Suitsuandurite ja muude tuleohutuspaigaldiste puudumine või nõuetele mittevastavus on ära märgitud rohkem kui pooltes Päästeameti poolt tehtud ettekirjutustes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehituslike tuleohutusnõuete uurimisrühm soovitab Eestis hakata välja töötama kaasaegsetel tehnoloogiatel baseeruvat tuleohutusanalüüsi metoodikat.
"Kasutades ka näiteks sisekaitseakadeemia virtuaalsimulatsioonikeskust on võimalik senisest sisukamalt analüüsida tuleohu tekke põhjusi ning inimeste päästmiseks vajaliku evakuatsiooni korraldust," nentis uurimisrühma juhtinud sisekaitseakadeemia professor Helmo Käerdi.
Siseministeeriumi poolt tellitud ehituslike tuleohutusnõuete analüüsi eesmärk oli välja selgitada tuleohutusnõuete asjakohasus ja nende rakendamise vajadus tagasiulatuva jõuga.
Möödas on ajad, mil nõrk või vajuv pinnas tähendas kallist ja ajamahukat probleemi pinnase väljakaevamise ja asendamise näol. Täna on olemas lahendus, kus pinnast ei vahetata välja, vaid muudetakse killustiksammaste abil targemalt tugevamaks. See meetod parandab pinnase kandevõimet kiiremini, puhtamalt ja märksa väiksema keskkonnamõjuga.