Eestis on tuleohutusnõuete täitmisel enim probleeme hoonetes, kus toimub inimeste massiline kogunemine, selgub sisekaitseakadeemia uurimisrühma analüüsist.
Peamised puudused ilmnesid tuleohutuspaigaldistes, evakuatsioonitees ning tulekahju vältimiseks ja tule leviku takistamiseks kasutusele võetud meetmetes.
Hoonetes tulekahju ja ohu vältimiseks kasutusele võetud meetmed ei vasta nõuetele peamiselt evakuatsiooniteede, katlaruumide ja elektrijaotlate osas.
Evakuatsiooniteede puhul oli probleeme tähistuse puudumise ja tuletõkkeuste toimimisega. Samuti esines juhtumeid, kus evakuatsiooniteedele oli ladustatud põlevmaterjali. Suitsuandurite ja muude tuleohutuspaigaldiste puudumine või nõuetele mittevastavus on ära märgitud rohkem kui pooltes Päästeameti poolt tehtud ettekirjutustes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehituslike tuleohutusnõuete uurimisrühm soovitab Eestis hakata välja töötama kaasaegsetel tehnoloogiatel baseeruvat tuleohutusanalüüsi metoodikat.
"Kasutades ka näiteks sisekaitseakadeemia virtuaalsimulatsioonikeskust on võimalik senisest sisukamalt analüüsida tuleohu tekke põhjusi ning inimeste päästmiseks vajaliku evakuatsiooni korraldust," nentis uurimisrühma juhtinud sisekaitseakadeemia professor Helmo Käerdi.
Siseministeeriumi poolt tellitud ehituslike tuleohutusnõuete analüüsi eesmärk oli välja selgitada tuleohutusnõuete asjakohasus ja nende rakendamise vajadus tagasiulatuva jõuga.
Seotud lood
Fassaad on maja visiitkaart ning väga oluline osa hoone vastupidavusest ja väärtusest. Eesti kliimas peab välisviimistlus taluma vihma, lund, päikest ja suuri temperatuurikõikumisi, säilitades samal ajal oma välimuse. Just seetõttu on fassaadiplaadid muutunud üha kindlamaks valikuks nii uute majade ehitamisel kui ka vanemate hoonete renoveerimisel, kinnitavad terviklikke fassaadilahendusi pakkuva FixFas OÜ eksperdid.