Eestis on tuleohutusnõuete täitmisel enim probleeme hoonetes, kus toimub inimeste massiline kogunemine, selgub sisekaitseakadeemia uurimisrühma analüüsist.
Peamised puudused ilmnesid tuleohutuspaigaldistes, evakuatsioonitees ning tulekahju vältimiseks ja tule leviku takistamiseks kasutusele võetud meetmetes.
Hoonetes tulekahju ja ohu vältimiseks kasutusele võetud meetmed ei vasta nõuetele peamiselt evakuatsiooniteede, katlaruumide ja elektrijaotlate osas.
Evakuatsiooniteede puhul oli probleeme tähistuse puudumise ja tuletõkkeuste toimimisega. Samuti esines juhtumeid, kus evakuatsiooniteedele oli ladustatud põlevmaterjali. Suitsuandurite ja muude tuleohutuspaigaldiste puudumine või nõuetele mittevastavus on ära märgitud rohkem kui pooltes Päästeameti poolt tehtud ettekirjutustes.
Ehituslike tuleohutusnõuete uurimisrühm soovitab Eestis hakata välja töötama kaasaegsetel tehnoloogiatel baseeruvat tuleohutusanalüüsi metoodikat.
"Kasutades ka näiteks sisekaitseakadeemia virtuaalsimulatsioonikeskust on võimalik senisest sisukamalt analüüsida tuleohu tekke põhjusi ning inimeste päästmiseks vajaliku evakuatsiooni korraldust," nentis uurimisrühma juhtinud sisekaitseakadeemia professor Helmo Käerdi.
Siseministeeriumi poolt tellitud ehituslike tuleohutusnõuete analüüsi eesmärk oli välja selgitada tuleohutusnõuete asjakohasus ja nende rakendamise vajadus tagasiulatuva jõuga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 11:24
Bauroc plaanib viia materjalide tootmise jalajälje negatiivseks
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele