Eestis on tuleohutusnõuete täitmisel enim probleeme hoonetes, kus toimub inimeste massiline kogunemine, selgub sisekaitseakadeemia uurimisrühma analüüsist.
Peamised puudused ilmnesid tuleohutuspaigaldistes, evakuatsioonitees ning tulekahju vältimiseks ja tule leviku takistamiseks kasutusele võetud meetmetes.
Hoonetes tulekahju ja ohu vältimiseks kasutusele võetud meetmed ei vasta nõuetele peamiselt evakuatsiooniteede, katlaruumide ja elektrijaotlate osas.
Evakuatsiooniteede puhul oli probleeme tähistuse puudumise ja tuletõkkeuste toimimisega. Samuti esines juhtumeid, kus evakuatsiooniteedele oli ladustatud põlevmaterjali. Suitsuandurite ja muude tuleohutuspaigaldiste puudumine või nõuetele mittevastavus on ära märgitud rohkem kui pooltes Päästeameti poolt tehtud ettekirjutustes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehituslike tuleohutusnõuete uurimisrühm soovitab Eestis hakata välja töötama kaasaegsetel tehnoloogiatel baseeruvat tuleohutusanalüüsi metoodikat.
"Kasutades ka näiteks sisekaitseakadeemia virtuaalsimulatsioonikeskust on võimalik senisest sisukamalt analüüsida tuleohu tekke põhjusi ning inimeste päästmiseks vajaliku evakuatsiooni korraldust," nentis uurimisrühma juhtinud sisekaitseakadeemia professor Helmo Käerdi.
Siseministeeriumi poolt tellitud ehituslike tuleohutusnõuete analüüsi eesmärk oli välja selgitada tuleohutusnõuete asjakohasus ja nende rakendamise vajadus tagasiulatuva jõuga.
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.