Eestis on tuleohutusnõuete täitmisel enim probleeme hoonetes, kus toimub inimeste massiline kogunemine, selgub sisekaitseakadeemia uurimisrühma analüüsist.
Peamised puudused ilmnesid tuleohutuspaigaldistes, evakuatsioonitees ning tulekahju vältimiseks ja tule leviku takistamiseks kasutusele võetud meetmetes.
Hoonetes tulekahju ja ohu vältimiseks kasutusele võetud meetmed ei vasta nõuetele peamiselt evakuatsiooniteede, katlaruumide ja elektrijaotlate osas.
Evakuatsiooniteede puhul oli probleeme tähistuse puudumise ja tuletõkkeuste toimimisega. Samuti esines juhtumeid, kus evakuatsiooniteedele oli ladustatud põlevmaterjali. Suitsuandurite ja muude tuleohutuspaigaldiste puudumine või nõuetele mittevastavus on ära märgitud rohkem kui pooltes Päästeameti poolt tehtud ettekirjutustes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehituslike tuleohutusnõuete uurimisrühm soovitab Eestis hakata välja töötama kaasaegsetel tehnoloogiatel baseeruvat tuleohutusanalüüsi metoodikat.
"Kasutades ka näiteks sisekaitseakadeemia virtuaalsimulatsioonikeskust on võimalik senisest sisukamalt analüüsida tuleohu tekke põhjusi ning inimeste päästmiseks vajaliku evakuatsiooni korraldust," nentis uurimisrühma juhtinud sisekaitseakadeemia professor Helmo Käerdi.
Siseministeeriumi poolt tellitud ehituslike tuleohutusnõuete analüüsi eesmärk oli välja selgitada tuleohutusnõuete asjakohasus ja nende rakendamise vajadus tagasiulatuva jõuga.
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.