Tänavu talvel on muinsuskaitseameti andmetel ilmastikuolude tõttu sisse kukkunud seitsme ehitusmälestise katused, neist neli hoonet ei olnud igapäevaselt kasutusel.
Jaanuaris kukkusid sisse Ramsi veskiveski, Kõljala mõisa karjalauda, Haamse kooli kõrvalhoone ja Voltveti kõrtsi katused - ükski neist hoonetest ei olnud kasutusel. Ainsa kasutusel oleva mälestisena lisandus nimistusse Olustvere mõisa teenijatemaja, teatas muinuskaitseamet.
Veebruaris on seni sisse kukkunud kahe kasutusel oleva mälestise - Saare mõisa tõllakuuri ja Matsalu mõisa küüni - katused.
Muinsuskaitseamet paneb ehitusmälestiste omanikele südamele, et nad hoolitseksid oma kultuurimälestiseks tunnistatud vara eest ja puhastaksid katused sinna kogunenud lumest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ameti peadirektor Kalev Uustalu sõnul on muinsuskaitseameti kõige suurem mure ehitusmälestistega, mis ei ole omanike poolt kasutusel ja on jäetud seisma aastast aastasse paremate aegade ootuses. "Elementaarne talvine lume koristus, ajutine kate läbijooksu sulgemiseks või ajutine tugi vajuma kippuvasse kohta ei tohiks olla ületamatuks teoks ühelegi omanikule, kes pisutki hoolib oma varanatukesest isegi siis kui talle asja kultuuriväärtus korda ei lähe."
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?