Tänavu talvel on muinsuskaitseameti andmetel ilmastikuolude tõttu sisse kukkunud seitsme ehitusmälestise katused, neist neli hoonet ei olnud igapäevaselt kasutusel.
Jaanuaris kukkusid sisse Ramsi veskiveski, Kõljala mõisa karjalauda, Haamse kooli kõrvalhoone ja Voltveti kõrtsi katused - ükski neist hoonetest ei olnud kasutusel. Ainsa kasutusel oleva mälestisena lisandus nimistusse Olustvere mõisa teenijatemaja, teatas muinuskaitseamet.
Veebruaris on seni sisse kukkunud kahe kasutusel oleva mälestise - Saare mõisa tõllakuuri ja Matsalu mõisa küüni - katused.
Muinsuskaitseamet paneb ehitusmälestiste omanikele südamele, et nad hoolitseksid oma kultuurimälestiseks tunnistatud vara eest ja puhastaksid katused sinna kogunenud lumest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ameti peadirektor Kalev Uustalu sõnul on muinsuskaitseameti kõige suurem mure ehitusmälestistega, mis ei ole omanike poolt kasutusel ja on jäetud seisma aastast aastasse paremate aegade ootuses. "Elementaarne talvine lume koristus, ajutine kate läbijooksu sulgemiseks või ajutine tugi vajuma kippuvasse kohta ei tohiks olla ületamatuks teoks ühelegi omanikule, kes pisutki hoolib oma varanatukesest isegi siis kui talle asja kultuuriväärtus korda ei lähe."
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.