Nelja Ida-Virumaa tööstusalade arendajat ühendava SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse (SAITVA) äriplaani kohaselt on organisatsiooni peamine eesmärk meelitada piirkonda uusi inveteeringuid, mille tulemusena tekib Ida- Viru maakonda 4400 uut töökohta aastaks 2019.
18. jaanuaril kinnitati sihtasutuste registris kanne, mille kohaselt SA Jõhvi Tööstuspark, SA Narva Tööstuspark ja SA Püssi Tööstusalade Arendus ühinesid sihtasutusega Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus.
Ühinemisprotsessi tulemusena tekkis Ida-Virumaal organisatsioon, mis koondab varasemalt tegutsenud väiksemate tööstusalade ressursid ja know-how ning tegeleb tööstusalade väljaarendamisega suuremates Ida- Virumaa linnades (Narva, Kohtla- Järve, Jõhvi, Kiviõli).
SAIVTA põhieesmärk on Ida- Virumaale uute investeeringute tulekule kaasaaitamine, tootmise ja logistika valdkonnas. SAIVTA on Ida- Virumaale laieneda soovivatele ettevõtetele partner, mis pakub sobivat maad, aitab leida turult kinnisvara, lahendada tööjõuga seotud küsimused, toetab ettevõtjaid kõigis asjaajamistoimingutes ning pakub äriinkubaatori teenuseid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
SAIVTA on avaliku sektori poolt loodud arendusorganisatsioon, asutajateks Eesti Vabariik (asutajaõiguste teostaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Narva linn, Jõhvi vald, Kohtla- Järve linn ja Kiviõli linn.
SA Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus arendab Ida- Virumaal 6 tööstus- ja ettevõtlusala. Narva Logistika- ja Tööstuspargi maa- alal on kehtestatud detailplaneering 60 ha suurusel alal (30 tootmis- ja ärikrunti) ning koostatud infrastruktuuri rajamiseks projektdokumentatsioon. Kruntide taristuga varustamist alustatakse 2011.a. keskel. Lisaks koostab SAIVTA detailplaneeringuid Jõhvis, Kohtla- Järvel, Kiviõlis kokku 110 ha suurusel maa-alal.
SA Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liikme Teet Kuusmik sõnul on Ida- Viru maakond sobiv asukoht laienemist planeerivatele tootmis- ja logistikaettevõtetele mitmel põhjusel: “Tegemist on traditsioonilise tööstuspiirkonnaga, tööjõu kättesaadavus ja palgatase on sobivad erinavate valdkondade ettevõtele, asukoht EL ja Venemaa piiri ääres, vajalikus mahus resursse (elekter, vesi, gaas, reovee kanaliseerimise võimalus, soodsa hinnaga soojusenergia)”.
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.