Tellistest ehitatud korterelamute suurim probleem on välispiirete suur soojusjuhtivus ning halb siseõhu kvaliteet, selgus Tallinna tehnikaülikooli teadlaste läbi viidud uuringust.
Tallinna tehnikaülikooli professori Roode Liase sõnul pole telliskorterelamute tehniline seisukord rõõmustav. Põhjuseks on nii kunagised ehitusvead kui ka pikaajaline korrashoiu puudumine, samuti lubamatud lahendused renoveerimisel, vahendasid ERRi raadiouudised.
Uuringu toimetaja, ehitusinsener Targo Kalamees ütles, et suuremad probleemid ilmnesid nii piirdetarindite kui tehnosüsteemide osas - suurimaid probleeme on fassaadikihi ja kandva seinaosa vaheliste sidemetega, külmasildadega fassaadis, fassaadide külmakindlusega. Võiks lausa öelda, et ilma ventilatsiooni korda tegemata ja piirete lisasoojustamata ei ole korralikku, tervislikku ja ohutut sisekliimat seal võimalik tagada.
Uuringu käigus viidi läbi ka elanike küsitlus ja vastanutest 60 protsenti pidas suurimaks kütte- ja ventilatsiooniprobleemiks umbset õhku - hooned on ehitatud loomuliku ventilatsiooni peale ja see töötab tänu sellele, et hoone piirded puhuvad läbi ning korstnate kaudu viiakse õhk välja, selle kaudu õhk vahetub. Aga see lahendus ei tööta aastaringi ja teisalt põhjustab sisekliima probleeme, inimesed tihendavad piirded ära ja siis enam õhk ei vahetu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis