Tellistest ehitatud korterelamute suurim probleem on välispiirete suur soojusjuhtivus ning halb siseõhu kvaliteet, selgus Tallinna tehnikaülikooli teadlaste läbi viidud uuringust.
Tallinna tehnikaülikooli professori Roode Liase sõnul pole telliskorterelamute tehniline seisukord rõõmustav. Põhjuseks on nii kunagised ehitusvead kui ka pikaajaline korrashoiu puudumine, samuti lubamatud lahendused renoveerimisel, vahendasid ERRi raadiouudised.
Uuringu toimetaja, ehitusinsener Targo Kalamees ütles, et suuremad probleemid ilmnesid nii piirdetarindite kui tehnosüsteemide osas - suurimaid probleeme on fassaadikihi ja kandva seinaosa vaheliste sidemetega, külmasildadega fassaadis, fassaadide külmakindlusega. Võiks lausa öelda, et ilma ventilatsiooni korda tegemata ja piirete lisasoojustamata ei ole korralikku, tervislikku ja ohutut sisekliimat seal võimalik tagada.
Uuringu käigus viidi läbi ka elanike küsitlus ja vastanutest 60 protsenti pidas suurimaks kütte- ja ventilatsiooniprobleemiks umbset õhku - hooned on ehitatud loomuliku ventilatsiooni peale ja see töötab tänu sellele, et hoone piirded puhuvad läbi ning korstnate kaudu viiakse õhk välja, selle kaudu õhk vahetub. Aga see lahendus ei tööta aastaringi ja teisalt põhjustab sisekliima probleeme, inimesed tihendavad piirded ära ja siis enam õhk ei vahetu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.