Tööhõive ehitussektoris langes tänavu 2003. aasta tasemele ja käibenumber on viimase kuue aasta väikseim, ent Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuhi Indrek Petersoni hinnangul on "põhi" sektoris möödumas.
"Ehitussektori jaoks on olnud kindlasti tegemist nn „põhja aastaga“, mida iseloomustab väikseim käibenumber alates 2004. aastast. Tööhõive langes ehitussektoris 2003. aasta tasemele, jõudes 2010. aasta I kvartalis kõigest 40 tuhande töötaja piirini, rääkis Peterson ja meenutas, et 2007. aasta kõrghetkel töötas ehitussektoris üle 85 000 töötaja.
Veel jääb 2010. aasta Petersoni sõnul meelde läbi aegade suurima ekspordi osakaaluga ehitussektoris, mis küündis lausa 12 protsendini ning suure tööjõu väljarändega Eestist. Näiteks Soomes töötab hetkel hinnanguliselt umbes 30 000 ehitajat.
Halbade sündmustena, mis ehitussektorit 2010. aastal negatiivselt mõjutasid nimetas Peterson ehitustööde riigihangete arvukaid luhtumisi ja ebaproportsionaalselt suurt vaidlustuste osakaalu ehitustööde riigihangetel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Positiivse poole peale võiks kanda viimased arengud riigihangeteseaduses ja seadusesse volitusnormi sisseviimine, seoses määruse „ Projekteerimise –ja ehitustööde riigihangete korraldamise eeskiri“ väljatöötamise ja kehtestamisega.
Selline eeskiri on vajalik eelkõige riigi rahaliste vahendite efektiivsemaks kasutamiseks, sest riigihangete seadus ei reguleeri täna vajalikul määral nõudeid ja toiminguid, millega tuleks hankijatel arvestada just spetsiifiliste ehitushangete läbiviimisel," sõnas Peterson.
Tänu selliste eeskirjade kehtestamisele peaks oluliselt vähenema võimalike vaidlustuste arv ehitustööde hangetel, mis omakorda aitaks tulevikus ära hoida nii hankeprotsesside venimist, kui ka sellest tingitud mõttetuid lisakulutusi. "Eeskirjad aitaksid ka vähendada nn JOKK-sündroome ja suunatud hankeid ning vähendaksid seeläbi oluliselt ka hankijate riske ehitustööde riigihangetel," märkis tegevjuht.
"Positiivne on ka ehitussektori elavdamiseks kavandatud riiklikud toetusmeetmed, mille kohaselt on tänaseks jõustunud määrus „Korterelamute rekonstrueerimise toetus“ ja lisaks sellele on valitsusel plaanis ehitustegevusse suunata veel ligi 2,6 miljardit krooni kohalike omavalitsuste ja tähtsamate riigiasutuste hoonete energiatõhususe parandamiseks," rääkis Peterson, kes usub, et see avaldab järgmise paari aasta jooksul ehitussektori elavnemisele olulist positiivset mõju.
"Kuigi 2010. aasta oli tervikuna ehitussektori jaoks viimaste aastate raskeim, võime siiski täna juba tulevikule tunduvalt optimistlikumalt vaadata kui aasta tagasi. Seda toetavad ka esimesed elavnemisilmingud elamuehituses," on Peterson optimistlik.
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.