ERRi uus hoone on kalleim lahendus

Riigikontrolli auditist selgub, et ERR tugineb oma majaehitusplaanides „Ühtse rahvusringhäälinguorganisatsiooni moodustamise otstarbekuse uuringule“ (KPMG Estonia, 2003), kus uue hoone vajadust on põhjendatud sünergia tekitamise vajadusega ERRi eri üksuste vahel, kuid nimetatud uue maja ehitamist selle eesmärgi saavutamiseks üheks kallimaks võimaluseks. 

Riigikontroll ei ole ühestki dokumendist leidnud selgitust, milleks vajab ERR tänasega võrreldes juurde 18 000 m2 pinda, kui praegu renditakse suures osas pinda välja. Strateegiadokumentidest ei tulene ka plaani omatoodangu mahtu oluliselt suurendada, mis võiks põhjendada lisaruumi vajadust. Omatoodangu suurendamiseks ei ole ka tegevuskulude kasvu ette nähtud.

Riigikontroll on seisukohal, et ilma põhjendatud vajadustele tuginemata on miljardilise suurobjekti rajamine riigi praeguste piiratud võimaluste juures ülepaisutatud ja liiga kallis.

Auditis tuuakse välja, et kuna ERRi nõukogus puudub kultuuriministeeriumi esindaja, on ka ministeeriumil keeruline sekkuda ERRi plaanidesse. Kultuuriministeeriumis pole protokollitud ühtegi arutelu ega koosolekut sellel teemal. Rahastada kavatseb ERR ehitust laenuga ja vanade hoonete realiseerimisest saadava tuluga.

„Kultuuriministeerium ei ole võtnud sellise rahastamisskeemi kohta seisukohta. 2011. aasta riigieelarve eelnõu sisaldab valitsussektorisse kuuluvatele muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele eraldatava toetusena põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks ERRile toetust summas 2,2 miljonit eurot (35 mln kr),

millest 32 000 eurot (0,5 mln kr) on ette nähtud ringhäälingumaja projekteerimistöödeks,“ seisab auditis.

„Kultuuriministeerium ei ole seoses selle objektiga tekkivate tegevuskulude analüüsi teinud. ERRi enda hinnangu järgi suurenevad tegevuskulud pärast objekti valmimist oluliselt,“ lisatakse aruandes.