Lääne-Eesti päästekeskuse insenertehnilise büroo juhtivinspektori Gerhard Rooda sõnul põhjustavad tulekahjusid vale soojustusmaterjalide kasutamine korstnaehitusel ja vead paigaldamisel.
“Ehitajad rikuvad mõnikord paigaldamisnõudeid, kui üritatakse kokku hoida ning ei kasutata tööstuslikke ja sama tehase ühendusdetaile või soovib tellija mittestandardset lahendust, mille töökindlust on raske hinnata,” rääkis Rooda Saarte Häälele.
Rooda sõnul tehases toodetud metallmoodulkorstnad, mis on õigesti valitud ja paigaldatud, mõistliku kütmise korral probleeme ei tekita. “Tulekahjusid võivad põhjustada metallist isevalmistatud suitsutorud või liiga madala töötemperatuuriga mooduli kasutamine, mis kuumeneb üle,” rääkis Rooda, lisades, et põlevast materjalist vaheseinast või laest läbiviikudes ei ole nõuetekohaseid katikuid või kasutatakse vale materjali (ehituslik soojustuskivivill tehnilise asemel).
“Ostetakse moodulkorsten, aga pannakse sinna taha saunakeris. Kõige kõrgema temperatuuriga on saunakerised, kus eestlaste kütmiskombeid arvestades kipuvad euronõuded lahjaks jääma,” selgitas Rooda, miks saunades korstnad kuumenevad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Moodulid on isoleeritud (kolmekihilised) ja isoleerimata: iseseisvaid korstnaid saab ehitada isoleeritud moodulitest. Metallmoodulkorstnaid toodetakse suitsugaasi erinevate töötemperatuuridega arvestades ja valik sõltub küttekeha tüübist.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.