Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalamaja pargi naabrusse plaanitakse uuselamupiirkonda
Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja pargi naabruses asuva Tööstuse tn 48 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmise.
Detailplaneering näeb ette 24,54 ha suurusel planeeringualal asuvate tootmismaa sihtotstarbega kinnistute, elamumaa sihtotstarbega kinnistu ning raudteetammi alla jääva reformimata riigimaa ümberkruntimise 45-ks krundiks, moodustatavatele kruntidele on kavandatud kaks 7-korruselist ja kaks 6-korruselist ärihoonet, viisteist 6-korruselist äri- ja eluhoonet, üks 5-korruseline äri- ja eluhoone ning üks kahekorruseline lasteaia- või büroohoone.
Lisaks on kavas rekonstrueerida tootmissadam jahtide ja väikelaevade sadamaks ning rajada rannapromenaad. Detailplaneering näeb ette ka planeeringualale jäävat arhitektuurimälestiste renoveerimise ning kolme ajaloolise hoone rekonstrueerimise.
Planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinnas Tööstuse tänava ning Tallinna lahe vahelisel alal. Ala külgneb lõunast ajaloolise Kalamaja kalmistupargiga ja Tööstuse tänavaga, idast Lennusadama territooriumiga ning läänest Miinisadamaga. Planeeritav ala on hetkel suletud ning piirdeaiaga ümbritsetud kinnine Peetri sadama territoorium, kus paiknevad lao- ja tootmishooned koos sadamahoonete ja -rajatistega.
Planeeritavale alale jääb ajaloolise tähtsuse ja väärtusega Tsaari-Venemaa ajal rajatud Noblessneri laevaehitustehas. Ala jääb tervikuna mälestise kaitsevööndisse ja hõlmab 13 arhitektuurimälestiseks tunnistatud hoonet või rajatist.
Planeeringuala kontaktvööndis on selgelt eristatavad erinevatel ajajärkudel rajatud hooned, mis moodustavad kontaktalal omaette piirkonnad:
Tähtsamatest tänavatest jääb planeeringuala kontaktvööndisse Tööstuse tänav, perspektiivselt on planeeringualaga läbiva raudteetammi asemele ette nähtud rajada Kalaranna tänav. Suuremad avalikud rekreatsioonialad planeeringuala kontaktvööndis on Kalamaja kalmistupark ning Lennusadama territooriumile jääv meremuuseumi kompleks.
Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.
Koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb ette väiketootmise, ladude ja äripindade Paljassaare poolsaare keskossa koondamise ning rannaalade avamise büroo-, äri- ja eluhoonetele.
Tallinna lahe ääres asuvale planeeringualale on võimalik luua meeldiv mereäärne mitmefunktsiooniline linnakeskkond - jahisadam, kruiisilaevade kai, elu- ja ärihooned, lasteaiad, park, rannapromenaad jm vaba aja veetmise ja teenindusasutused.
Planeeringulahenduse elluviimisel luuakse piirkonna elanikele uusi töökohti ja kujundatakse kaasaegne elukeskkond koos haljasalade ja mänguväljakutega. Planeeringuala ulatuses on kavandatud rajada lõik perspektiivsest Tallinna rannajoonele kavandatud promenaadist. Eesmärk on avada Tallinna mereäärne ala elanikele.
Detailplaneeringu koostamise aluseks on 2007. aasta kevadel toimunud Tööstuse tn 48 kinnistu mahulise planeerimise ideekonkursi tulemusel välja valitud töö, mille autor on Taani arhitektuuribüroo HVIDT ja MLGAARD ARHITEKTFIRMA A/S. Detailplaneeringu edasisel koostamisel on kaasa aidanud arhitektuuribüroo ARS Projekt OÜ.
Hetkel kuum
Endise Noblessneri laevatehase muutumine polüfunktsionaalseks keskuseks on osa Tallinna perspektiivsest arengusuunast, mis avab linlastele Tallinna veepiiri ja rannajoone. Sadama-alad, mis on palju aastaid takistanud juurdepääsu merele, muudetakse atraktiivseteks rekreatsioonialadeks, mis toovad linnadesse uut elu ja värskust.
Tööstuse tn 48 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamist taotles aktsiaselts BLRT Invest 8. augustil 2007 registreeritud avaldusega.
Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 7. oktoobri 2009 korraldusega. Avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus Põhja-Tallinna Valitsuses 30. oktoobril 2009. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.
Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Põhja-Tallinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele