Otsige puitdetailidelt siniseks tõmbunud kohti või niiskuslaike ning kontrollige katuseharja, vintskappide ja läbiviikude hermeetilisust. Kahjustada saanud tihendid ja tihendusmaterjal tuleb välja vahetada.Veenduge, et viletsate tihendite all oleval puidul ei ole niiskuskahjustusi.? Eriti hoolikalt kontrollige katuseharja, erinevaid läbiviike (korstna ümbrus, ventilatsiooniavad, katuseakna ühenduskohad jne).? Veenduge, et kõik katusekivid on korrektselt paigas. Kui katusekivid ei ole oma tavalises asendis, võib katuse roovitus saada kahjustatud.Veenduge ka, et harja- ja äärekivid on õigesti paigas.? Enne talve tuleks kontrollida ka katuse ohutusvarustust. Lumetõkked, katuseastmed, redelid, redelitoed, turvakonksud jne. on hädavajalikul hetkel teie turvalisuse tagajad.
Kuidas lumekoristusega kahjustusi ennetada?? Et lume tihedus varieerub vahemikus 30–400 kg/m³, on raske ennustada, millal tuleb katusele kogunenud lumi eemaldada. Siiski on tark tegu eemaldada lumi katuselt näiteks lumevaringu ennetamiseks, samuti võivad liikuvad lumemassid kahjustada katusel olevaid konstruktsioone, näiteks läbiviike.
? Lund koristage katustelt ohutult. Soovituslik on kasutada turvaköit. On olemas kahte sorti turvarakmeid: kukkumisele reageerivad ja nn permanentselt pingul olevad köied.? Siduge end kinni turvakonksu või käigusilla külge ja kühveldage lumi katuselt maha. NB! Lumetõkked ja redelipulgad ei sobi turvaköie kinnituskohtadeks.? Püüdke eemaldada lumi ühtlaselt, et lume raskus ei koguneks ühele konstruktsioonile ega tekitaks lisapingeid.? Plekkkatuste puhul ärge eemaldage kogu lund, muidu võite kogemata kahjustada katuse plekki mis hiljem roostetama hakkab. Jätke katusele umbes 10 cm lund, et vältida libisemist ja katusematerjali kahjustamist.? Katuselt lume koristamiseks kasutage plastikust või puidust labidat. Metallist äärega lumelabidad võivad kahjustada kausematerjali. Eriti ohus on katuseplekk ja bituumeni baasil katusematerjalid.
Seotud lood
Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab ehitiste omanikele meelde, et katusele kogunenud lume kogust tuleb pidevalt jälgida ning lumi ja jää õigeaegselt ära koristada, sest katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m.
Pindi Kinnisvarahalduse atesteeritud vanemhaldur Heliis Anto kirjutab, et katuste puhastamistega ei tasu hiljapeale jääda- tulemuseks võivad olla traagilised õnnetusjuhtumid ja ülisuured kahjunõuded.
Lumerohkus ja sulailma vaheldumine külmaga paneb proovile katused, mille päästmiseks on ainult üks võimalus - labidas kätte ja katustele lund kühveldama.
Ilmateade prognoosib reedest algavat sula ja vihmasadusid ning see seab ohtu lumest puhastamata katused, kuna koormus katustele kasvab.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.