7. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Mõned aastad tagasi ehitati valimatult -  peaasi, et saaks valmis ning müüdud. Ehitati ja ka osteti kortereid, mis ei olnud kõige praktilisemad. Näiteks korter, kuhu lapsevankriga sisse ei pääsenud, kuna esik oli liiga kitsas," rääkis Tamm ja lisas, et halb planeering toob turuhinnast kuni kolmandiku alla.

Kui hoida valede hindadega objekte müügis, siis reageerib turg sellele vaikusega.

Tamm märkis, et kinnisvara puhul loeb siiski ennekõike asukoht, siis hind ning seejärel planeering.

Arendajal soovitab Tamm alustada õige asukoha leidmisest, seejärel tuleks kaaluda antud piirkonna nõudlust: kas vaja on suuremaid või väiksemaid kortereid. "Energiasäästlikkus, näiteks passiivmajad, annab suure eelise teiste, aegunud lahenduste ees. Eesti vajab uusi, energiasäästlikke kortermaju. Maksame liiga palju küttekuludeks, vee soojendamiseks, samas on uued lahendused energiat kokkuhoiuks ju olemas. Näiteks päikesepatareid annavad ka Eestis märgatava kokkuhoiu, millega saab  kortermajale  sooja vee," nentis ta.

Ehituse algfaasis on arendajad paindlikud, et tellija soovidele vastu tulla ja võimalusel algplaneeringut muuta. Tamm kinnitas, et pea iga ostja küsib kommunaalkulude kohta, ja seda esimese küsimusena. Arenduste puhul soovitakse kindlasti näha uudseid väiksema kuluga energiasäästlikke kortereid.

Tamme sõnul otsitakse  hea asukohaga paljude lisaväärtusega kodu; oluline on rõdu, parkimise ja panipaiga olemasolu ning ka avatud köök on jätkuvalt soositud. "Kuna keskmine pind, mida ostetakse ei ole kuigi suur, siis avatus on märksõna.  Viimane tagab korterile piisava valguse ning annab tunde, et siin on palju ruumi. Kliendi maitse liigub seinast seina, sellepärast tuleb öelda, et uut arendust planeerides võiks olla mõlemaid variante, nii avatud kui eraldi kööke," rääkis ta.