"Üha enam avaldab mõju maanteeameti deklaratiivne kohustus kasutada tee-ehituses paljudes kohtades paekivikillustiku asemel tardkivimkillustikku. Seda vaatamata sellele, et tardkivimkillustiku kasutuselevõtu põhjus on tänases päevas muutunud põhjendamatuks ning lahtivõetud teekonstruktsioonid näitavad vana paekillustikaluse head seisukorda (näiteks Loo-Maardu, Liiapeksi-Loobu teelõigud). Paraku tundub, et mitte kedagi valitsuses ei huvita paekivitööstuse töökohad või kaevandamis- ja tööjõumaksude laekumine riigile – importmaterjali puhul lähevad need kõik välismaale," nentis Rebane.
Olulise üllataja osas on tema sõnul hetkel mõned betoonelementide tootjad, kes taas on oma kasuks pööranud ekspordi: "Tavapärasest siseturu materjalist on saanud tubli ekspordiartikkel. Eksport on betoonelementide tootegrupid aidanud tõusule, paraku on betooni vallas mitmeid ettevõtteid, mille käekäik veel väga raskes seisus," märkis ta.
Käibetõus iseloomustab ehitusvahtude, plasttorude ning puitakende müüki.
2010. aasta 9 kuu jooksul eksporditi ehitusmaterjale 1899 miljoni krooni eest, mis ületab 2009. a sama ajavahemikku ca 400 miljoni krooniga. Suurima ekspordikäibega on ehitusmontaažvahtude tootja OÜ Krimelte.
Enam kui kolmveerandi ehitusmaterjalide müügi mahust ekspordivad peale OÜ Krimelte AS Tartu Maja Betoontooted ning avatäidete tootjad AS Saku Metall, AS Metus-Est ja AS Fenestra, üle poole käibest on eksportinud lubjakivitoodete valmistaja AS Nordkalk, seinamaterjalide valmistaja AS Aeroc, plasttorude tootja OÜ Haka Plast, katusetoodete valmistaja OÜ Monier, betooni lisandite tootja OÜ Remei Baltica ning avatäidete tootjad AS Viking Window, AS Saajos ja OÜ T-Tammer.
Ettevõtete käibed, 2010. a 9 kuud, miljonit krooni 1. Krimelte OÜ 761
2. AS Saint-Gobain Ehitustooted 231 3. AS Pipelife Eesti 222 4. AS E-Betoonelement 2185. AS Rudus 1936. AS Nordkalk 1677. AS Saku Metall 1578. AS Tartu Maja Betoontooted 1179. AS Silikaat 10110. AS Viking Window 10011. AS Metus-Est 97
Seotud lood
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.