Kaupo Kaljuvee ütles eile, et nii konkurentsiamet kui uurimisorganid peaks arvestama, kui lihtsalt võivad nad algatatud ja venima jäänud uurimisega mõne turuosalise hävitada ning seega kokkuvõttes hoopis turuolukorda halvendada. KPK Teedeehituse vastu esitas selle aasta novembris pankrotiavalduse Factum Inkasso, kuid ka firma ise viis omapoolse avalduse kohtusse.
Kaljuvee sõnul ei oleks saanud asi muud moodi, kui õigeksmõistva otsusega, lahenedagi. „Antud juhtumi muutis groteskseks tõsiasi, et meie poolt pakutud hind oli ligi kümnendiku võrra madalam hanke võitnud pakkujast. Jõupingutused madalama hinna saavutamiseks ei saa ju kuidagi kriminaalsed olla,“ kommenteeri KPK Teedeehituse endine juhatuse liige. Kaljuvee sõnul on kohtuteest võitnud juristid, kaotanud riik, maksumaksjad, teedeehitajad ning kindlasti ka ta ise.
Harju maakohus jõudis oma 3. juuni otsuses järeldusele, et mitte igasugusel koostööl ei ole konkurentsi kahjustav iseloom ja kui KPK Teedeehituse ning Delegetec pakkumine oleks tunnistatud parimaks, oleks tarbija potentsiaalne heaolu suurenenud, kuna vaidlusalune teelõik oleks saanud valmis oluliselt odavamalt kui seda tegelikkuses tehti.
Ringkonnakohus mõistis riigilt KPK Teedeehituse kasuks välja õigusabikulude hüvitamiseks 54 547 krooni.
Kaupo Kaljuveed süüdistati selles, et tema olles KPK Teedeehituse juhatuse liige võttis konkurentsi kahjustava tegevuse pakkumuse esitajana osa Kagu Teedevalitsuse poolt korraldatavast ja 30. 11. 2007 välja kuulutatud riigihankest riigimaantee Tartu- Räpina-Värska 54,6 kuni 69,4 km ehitus.
Kaljuveele pandi süüks, et tema kooskõlastas OÜ Delegetec prokuristi Urmas Koidu, AS Turgel Grupp juhatuse liikme Jarkko Pellervo Puhkalaga riigihanke pakkumustes esitavaid hindu ja leppis kokku kaubaturu jagamise ning vahetas teavet plaanitava hinna kohta KPK ja Turgeli vahel.
Seega pandi Kaljuveele ja KPK Teedeehitusele läbi Kaljuvee tegevuse süüks konkurentsi kahjustava kokkuleppes sõlmimist ja kooskõlastatud tegevust.