Järgmise aasta riigieelarve kava lubab läbi pühakodade programmi sakraalhoonete remondiks alla kümne miljoni krooni. See on isegi veidi vähem, kui pühakodadele eraldati 2004. aastal.
"EELK-l on orienteeruvalt 170 sakraalhoonet, aga tänase päeva seisuga on pühakodade riikliku programmi raames suudetud rahastada neist ainult 61 ehk ainult ühte kolmandikku," rääkis muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu "Aktuaalsele Kaamerale".
Ta lisas, et riiklik pühakodade programm kestab 2013. aastani, kuid juba on esitatud ka jätkuprogrammi taotlus.
Regionaalminister Siim Kiisler ütles, et kui riigikogu eelarves muudatust ei tee, on võimalik kohe uue aasta algusest hakata tegema ettevalmistusi sakraalhoonete kindlustamiseks. Kiisleri sõnul oleks odavam kindlustada sakraalhooned koos: "See väärtus oleks siis, kui teha seda kõike koos kõikidele kirikutele. Siis oleksid kindlustusfirmade väitel ka neil see huvi suurem ja seetõttu lootust saada paremat hind".
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.