Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elamine kesklinnas läks hinda
Oktoobris tehti tavapärasest rohkem tehinguid Tallinna kesklinna korteritega. Kinnisvarafirmade sõnul on selle taga kohalike elanike aktiivsuse tõus elamispinna soetamisel. Korterite soetamist väljaüürimise eesmärgil väikese tootluse tõttu ei soovitata.
Tallinna korteritehingute arv langes oktoobris võrreldes septembriga 12%. Samas jäi aga lepingute kogumaksumus samale tasemele.
Seega korterite keskmise pinnaühiku hind tõusis võrreldes septembriga 7% ehk 15 546 kroonile ruutmeetri kohta. OÜ 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul tehti oktoobris märkimisväärne osa tehinguid kesk- ja vanalinna kallimate pindadega ning see viiski keskmise hinna üles.
Kuid ta lisas, et ühe kuu tehingustatistika põhjal on keeruline teha pikaajalisi ja üldisi järeldusi. Tegemist võib olla lihtsalt sesoonsusega, sest aasta lõikes on kõige aktiivsemad tehinguperioodid märts-mai ja september-oktoober, ütles Vahter.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ostjaks peamiselt kohalikud elanikud OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino ütles, et kesklinna tehingute arv oli oktoobris tõesti tavatult suur ning see kujuneb ilmselt tavalisest suuremaks ka novembris.
“Siiski ei peaks 2010. aasta neljanda kvartali tulemustest liiga õhinasse sattuma,” leidis ka tema. Ta selgitas, et tehingute üldsumma on väike ning veelgi väiksem on see linnaosade lõikes, mistõttu on kõikumised pigem juhuslikku laadi.
Mõlemad mehed kinnitavad, et eelmisel kuul Tallinna kesklinna kinnisvaraturul toimunud aktiivse ostmise taga ei ole märgata välismaalastest ostjate osakaalu plahvatuslikku kasvu.
Välismaalased on Eesti kinnisvara vastu huvi tundnud juba pikemat aega, kuid eelmisel kuul nende osakaal ei kasvanud, kinnitas Reino.
“Elamispindade turu peamised tegijad on ikkagi kohalikud elanikud, kelle aktiivsusest või passiivsusest sõltub turu liikumine,” kinnitas ta. Reino sõnul tundub konkreetseid tehinguid vaadates, et enamik kortereid ongi ostetud iseendale elamiseks.
Kesklinna korter on kaheldav investeeringSiiski on Reino sõnul ka tehinguid, millede puhul on ostuhuviline alustanud juba suvel investeerimiskinnisvara otsinguid ning on nüüd jõudnud reaalse tehinguni.
Need korterid tulevad ilmselt ka kohe üüriturule, lisas ta. Kuid nendegi korterite puhul mängitakse Reino kinnitusel eelkõige vara väärtusele, sest üüri tootlusega pole praegu lood kõige paremad.
Aga usk, et viieaastases perspektiivis hinnad tõusevad ja vara väärtus kasvab, on investeerijate hulgas valdav ning seeläbi on ka investeeringu tulusus rahuldav, rääkis Reino.
Vahter lisas siiski, et ei pea kesk- ja vanalinna kortereid parimaks kohaks, kuhu eraisik võiks investeerimiseks kinnisvaraturul raha paigutada.
Tema sõnul on tegemist väga konkurentsitiheda sektoriga. “Samas on see sektor suhteliselt kindel ja arusaadav. Mis on omakorda ka põhjus, miks seal on tihe konkurents,” lisas ta.
STATISTIKAKorteriomandina võõrandatud eluruumide arv 2010. aastal kesklinn vanalinn
Tallinna kesk- ja vanalinnas tõusis ostutehingute arv
Eksklusiivsete vanalinna ja kesklinna korterite hinnad kindlasti ei lange, ent hinnatõusu protsenti on praegu võimatu prognoosida, rääkis OÜ Uus Maa kesklinna piirkonna konsultant Eve Kaunis.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.