Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elamine kesklinnas läks hinda
Oktoobris tehti tavapärasest rohkem tehinguid Tallinna kesklinna korteritega. Kinnisvarafirmade sõnul on selle taga kohalike elanike aktiivsuse tõus elamispinna soetamisel. Korterite soetamist väljaüürimise eesmärgil väikese tootluse tõttu ei soovitata.
Tallinna korteritehingute arv langes oktoobris võrreldes septembriga 12%. Samas jäi aga lepingute kogumaksumus samale tasemele.
Seega korterite keskmise pinnaühiku hind tõusis võrreldes septembriga 7% ehk 15 546 kroonile ruutmeetri kohta. OÜ 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul tehti oktoobris märkimisväärne osa tehinguid kesk- ja vanalinna kallimate pindadega ning see viiski keskmise hinna üles.
Kuid ta lisas, et ühe kuu tehingustatistika põhjal on keeruline teha pikaajalisi ja üldisi järeldusi. Tegemist võib olla lihtsalt sesoonsusega, sest aasta lõikes on kõige aktiivsemad tehinguperioodid märts-mai ja september-oktoober, ütles Vahter.
Ostjaks peamiselt kohalikud elanikud OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino ütles, et kesklinna tehingute arv oli oktoobris tõesti tavatult suur ning see kujuneb ilmselt tavalisest suuremaks ka novembris.
“Siiski ei peaks 2010. aasta neljanda kvartali tulemustest liiga õhinasse sattuma,” leidis ka tema. Ta selgitas, et tehingute üldsumma on väike ning veelgi väiksem on see linnaosade lõikes, mistõttu on kõikumised pigem juhuslikku laadi.
Mõlemad mehed kinnitavad, et eelmisel kuul Tallinna kesklinna kinnisvaraturul toimunud aktiivse ostmise taga ei ole märgata välismaalastest ostjate osakaalu plahvatuslikku kasvu.
Välismaalased on Eesti kinnisvara vastu huvi tundnud juba pikemat aega, kuid eelmisel kuul nende osakaal ei kasvanud, kinnitas Reino.
“Elamispindade turu peamised tegijad on ikkagi kohalikud elanikud, kelle aktiivsusest või passiivsusest sõltub turu liikumine,” kinnitas ta. Reino sõnul tundub konkreetseid tehinguid vaadates, et enamik kortereid ongi ostetud iseendale elamiseks.
Kesklinna korter on kaheldav investeeringSiiski on Reino sõnul ka tehinguid, millede puhul on ostuhuviline alustanud juba suvel investeerimiskinnisvara otsinguid ning on nüüd jõudnud reaalse tehinguni.
Hetkel kuum
Need korterid tulevad ilmselt ka kohe üüriturule, lisas ta. Kuid nendegi korterite puhul mängitakse Reino kinnitusel eelkõige vara väärtusele, sest üüri tootlusega pole praegu lood kõige paremad.
Aga usk, et viieaastases perspektiivis hinnad tõusevad ja vara väärtus kasvab, on investeerijate hulgas valdav ning seeläbi on ka investeeringu tulusus rahuldav, rääkis Reino.
Vahter lisas siiski, et ei pea kesk- ja vanalinna kortereid parimaks kohaks, kuhu eraisik võiks investeerimiseks kinnisvaraturul raha paigutada.
Tema sõnul on tegemist väga konkurentsitiheda sektoriga. “Samas on see sektor suhteliselt kindel ja arusaadav. Mis on omakorda ka põhjus, miks seal on tihe konkurents,” lisas ta.
STATISTIKA Korteriomandina võõrandatud eluruumide arv 2010. aastal kesklinn vanalinn
Tallinna kesk- ja vanalinnas tõusis ostutehingute arv
jaanuar 111 4veebruar 98 5märts 108 7aprill 129 8mai 149 13juuni 120 6juuli 118 8august 96 3september 101 10oktoober 143 11Allikas: maa-amet
Seotud lood
Eksklusiivsete vanalinna ja kesklinna korterite hinnad kindlasti ei lange, ent hinnatõusu protsenti on praegu võimatu prognoosida, rääkis OÜ Uus Maa kesklinna piirkonna konsultant Eve Kaunis.
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele