KPK Teedeehitus teel pankrotti

„KPK pankrotimenetlusele ma vastu ei vaidle,“ rääkis Millistvere. "KPK ütles, et investor oli otsustanud neid enam mitte rahastada ning seepeale otsustasid nad ise pankrotti minna," lisas ta.

„Väikestel võlausaldajatel on seal suhteliselt väike lootus midagi saada, kuna kõige suurem võlausaldaja on Sampo pank,“ lausus Millistvere tagajärgedest.

Sampo panga kahjuks on ka seatud kommertspandid suurusjärgus 35 miljonit krooni, mis tähendab seda, et ükskõik kui palju varasid maha müüa, saab Sampo pank kõik eelisjärjekorras endale.

"Sampo pank, lähtudes heast tavast, ei kommenteeri kolmandatele osapooltele konkreetsete klientidega kujunenud võlasuhet ja selle võimalikke lahendusi. See info on muuhulgas käsitletav ka pangasaladusena, mida pank on kohustatud hoidma,“ lausus Sampo panga kommunikatsioonispetsialist Tõnu Talinurm.

KPK Teedeehitus süüdistab kunagist tegevjuhti Kaupo Kaljuveed ligi 8 miljonit kroonise kahju tekitamises.

Kaupo Kaljuvee kohta ei osanud Millistvere kommenteerida, juhatus väitis, et tegelikult on tegemist reaalse nõudega, ligikaudu 8 miljonit.

Samas on see, et Kaupo Kaljuveel on tekkinud küll väga palju kinnistuid, näiteks sellel ajal kui ta oli KPK Teedeehituses tegevjuht. Äriregistris on näha, et Kaupo Kaljuveele kuulub 14 kinnistut.

KPK Teedeehituse endine tegevjuht Kaljuvee ütles, et kuuleb tema vastu suunatud süüdistustest alles ajakirjanikult. "See on minu jaoks täiesti arusaamatu ja tõesti suur üllatus. Tean 2008. aasta maksuotsust, mis oli teada ka tänasele juhtkonnale ja nõukogule, kuid see oli kindlasti mitu korda väiksem," ütles ta.

2009. aasta septembris-oktoobris KPK Teedeehituse juhi ameti maha pannud Kaljuvee kinnitas, et lahkus suuremate tülide ja skandaalideta.

Kaljuvee lisas, et KPK tippjuhtkond tegi enne tema lahkumist ettevõtte omanikele ka ülevõtupakkumise, kuid omanikud ei võtnud seda üldse arutusele. "Uskusin, et sellel firmal on perspektiivi," lahkas Kaljuvee toonase pakkumise tagamaid.