Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia uus õlitehas saab "südame"
Eesti Energia uue õlitehase ehitus on jõudnud seisu, kus algab metallsõrestiku ehitus ja seadmete paigaldamine. Tehase "süda" on plaanis paigaldada 1. novembril.
Esimese seadmena tõstetakse oma kohale uue Enefit-280 tehnoloogiat kasutava õlitehase südameks olev retort, mille projekteeris ja valmistas Eesti Energia Tehnoloogiatööstus.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive sõnul on põhiseadmeks oleva retordi valmimine oluline etapp uue õlitehase ehituses. „170 tonni kaaluva 18 meetri pikkuse seadme valmimine Eesti Energia Tehnoloogitööstuses kinnitab, et Eestis on piisavalt kompetentsi ja kogemusi mastaapsete ja keeruliste tehnoloogiliste seadmete valmistamiseks,“ sõnas ta.
Kuue kuuga on valminud uue õlitehase vundament ning rajatud 26 meetri kõrgune tehase südameks oleva retordi alus. Suuremõõdulise retordi transport Jõhvist Auverre algab 29. oktoobri õhtul ning vältab kuni kaks ööpäeva. Retordi paigaldamine on kavandatud 1. novembrile.
Aktiivne tegevus käib hetkel nii tänast õlitehast, kui ka uut Enefit-280 tehast teenindava kaasaegse vedelkütuste autolaadimissõlme ehitusplatsil. Projekteerimisfaasist realiseerimisse on jõudmas õlitehase turbiinihalli ja alajaama ehitus, algamas on jahutusvee kanalite rajamine. Samuti rekonstrueeritakse tehase ja seda teenindavate objektide vahelised teed. Hetkel teostavad Enefit-280 töömaal tsiviilehitustöid Skanska EMV, YIT AS, Merko Ehitus AS, Kohimo AS.
Täna toodab Eesti Energia Õlitööstus aastas 1,4 miljonit barrelit erinevaid vedelkütuseid, millele uus õlitehas lisab ligi 2 miljonit barrelit. Aastas tarbib uus õlitehas 2,26 miljonit tonni põlevkivi tootes lisaks põlevkiviõlile ka 75 miljonit m³ uttegaasi, mis kasutatakse ära elektrienergia tootmiseks. Lisaks on tehasega integreeritud 35 MW auruturbiin elektritootmiseks, mis kasutab ära õlitootmisel tekkivat jääksoojust. Uue õlitehase kogumaksumuseks on ligi 200 miljonit eurot, tänaseks on lepinguid sõlmitud ca 150 mln euro ulatuses. Tehases saab tööd 80 eelkõige Ida-Virumaal elavat inimest.
„Olukorras, kus maailma suurriigid alles teadvustavad, milline potentsiaal peitub põlevkivis ja sellest toodetud vedelkütustest, oleme meie juba mitme sammu võrra ees. Meil on töötav tööstus, parim võimalik tehnoloogia ning üsna pea ka uue põlvkonna õlitehas,“ kinnitas Liive.
Eesti Energia langetas otsuse laiendada olemasolevat õlitööstust 2009. aasta mais, töödega alustati aasta hiljem. Esimene Enefit-280 põlevkiviõli tehas valmib 2012. aastal ning see kasutab senisest keskkonna- sõbralikumat, töökindlamat ja suurema ühikvõimsusega tehnoloogiat, mis on välja arendatud Eesti Energia ja rahvusvahelise insenerfirma Outotec koostöös.
Uue õlitehase ehitus on Eesti Energia poolne oluline samm kõrgekvaliteediliste vedelkütuste tootmise tööstuse loomisel Eestisse. Aastaks 2016 plaanib Eesti Energia välja arendada põlevkivi vedelkütuste tootmiskompleksi, kus toodetud vedelkütused oleksid kvaliteetsemad, kui seni toodetav põlevkiviõli ning neid saaks kasutada tänastele normidele vastava mootorikütusena.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata ka, kes võitsid enim riigihankeid
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele