Reaalservituudi seadmine on hea võimalus teha kinnistuomanike omavahelised kokkulepped nähtavaks kolmandatele isikutele ning tagada kokkulepete kehtima jäämine ka kinnisasja võõrandamisel, kirjutab advokaadibüroo Aivar Pilv jurist Veronika Aunpu raamatupidaja.ee blogis.
Eestis on peamiselt kasutusel positiivsed servituudid, mis annavad ühe kinnisasja omanikule õiguse kokkulepitud viisil teist kinnisasja kasutada, näiteks kõige tuntum neist on juurdepääsuservituut. Siiski on olemas lisaks positiivsetele servituutidele ka Eestis harvemini kasutatavad negatiivsed servituudid.
Negatiivse servituudiga piiratakse koormatud kinnistu omaniku õigust oma omandiõigusest tulenevate võimaluste teostamiseks. Praktikas on ka negatiivsetel servituutidel laialdane kasutamisvõimalus.
Kõigepealt saab servituuti seada mitte ainult kahe naaberkinnistu, vaid kõigi kinnistute suhtes, mis on omavahel seotud. Näiteks on uuselamurajoonis lubatud rajada kolm kuni viiekorruselist korterelamut. Samas naaberelurajooni elanikud soovivad, et uue arenduspiirkonna rajamine ei rikuks nende merevaadet ja tahavad sõlmida kokkuleppe, et rajatavasse piirkonda on võimalik rajada ainult kuni kahekorruselisi hooneid. Sellise kokkuleppe saabki teha nähtavaks kinnistusraamatus kogu uue elurajooni kinnistuid koormava negatiivse servituudiga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele