Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rain Hüva: kahjum on kohaliku turu probleem
Mullu 12 miljonit krooniga kasumisse jäänud ASi Viljandi Aken ja Uks juht Rain Hüva sõnul nemad toodete hinnas järele pole andnud. Tootjate kahjumisse jäämist peab ta kohaliku turu porbleemiks või kunagiste valede äriotsuste tagajärjeks.
“Tänavu on kulud õigel kohal olnud ja müügimahud on kasvanud. Ka sihtturgude valuutad on erinevalt mullusest liikunud meile õiges suunas. 2010. aasta käibeks plaanime 500 miljonit krooni,” rääkis Hüva.
Viljandi Aken ja Uks oli üks vähestest firmadest, kel mullu korralikku kasumit teenida õnnestus. “Võtsime kunagi suuna ekspordile ega läinud seetõttu kaasa kohaliku hullusega (ehitusbuumiga Eestis – toim). 2009. aasta alguses vähendasime palkasid ja saime kõvasti kriitikat, kuid kolme-nelja kuu pärast tegid ka teised niimoodi. Sellega olime konkurentidest kuluefektiivsuselt ees. Töötajatest koondasime mullu umbes 13%,” analüüsis Hüva.
Ka hinnas ei andnud Viljandi Aken ja Uks erinevalt paljudest teistest järele. “Ma ei nõustu selle väitega, et masu ajal alla läinud hinnad ei võimalda tootjal ots otsaga kokku tulla. Teenisime ju ikkagi 12 miljonit krooni kasumit,” arutles Hüva. „See on pigem kohaliku turu ja Balti riikide probleem või kunagised valed äriotsused,“ lisas ta.
Seotud lood
Akna- ja uksetootjate mulluste majandustulemuste põhjal on teistest peajagu üle Viljandi Aken ja Uks, kes lõpetas madalseisule vaatamata aasta 392 miljoni kroonise käibe juures 12,7 miljonilise kasumiga.
Pumeko ASi juhi Kazmar Länsi sõnul küsitakse suve viimastest kuudest alates umbes poole rohkem pakkumisi kui mullu.
Klaasmerk ASi juht Ain Kirnmann märkis, et tellimusi ja kliente on juurde tulnud, kuid seda eelkõige ekspordi poolelt.
Mullu järsu käibe vähenemisega võidelnud akna- ja uksetootjad on jäänud augustis alanud ootamatu tellimuste laviini alla, akende tarneajad on veninud nädalate pikkuseks.
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele