Mullu 12 miljonit krooniga kasumisse jäänud ASi Viljandi Aken ja Uks juht Rain Hüva sõnul nemad toodete hinnas järele pole andnud. Tootjate kahjumisse jäämist peab ta kohaliku turu porbleemiks või kunagiste valede äriotsuste tagajärjeks.
“Tänavu on kulud õigel kohal olnud ja müügimahud on kasvanud. Ka sihtturgude valuutad on erinevalt mullusest liikunud meile õiges suunas. 2010. aasta käibeks plaanime 500 miljonit krooni,” rääkis Hüva.
Viljandi Aken ja Uks oli üks vähestest firmadest, kel mullu korralikku kasumit teenida õnnestus. “Võtsime kunagi suuna ekspordile ega läinud seetõttu kaasa kohaliku hullusega (ehitusbuumiga Eestis – toim). 2009. aasta alguses vähendasime palkasid ja saime kõvasti kriitikat, kuid kolme-nelja kuu pärast tegid ka teised niimoodi. Sellega olime konkurentidest kuluefektiivsuselt ees. Töötajatest koondasime mullu umbes 13%,” analüüsis Hüva.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka hinnas ei andnud Viljandi Aken ja Uks erinevalt paljudest teistest järele. “Ma ei nõustu selle väitega, et masu ajal alla läinud hinnad ei võimalda tootjal ots otsaga kokku tulla. Teenisime ju ikkagi 12 miljonit krooni kasumit,” arutles Hüva. „See on pigem kohaliku turu ja Balti riikide probleem või kunagised valed äriotsused,“ lisas ta.
Seotud lood
Akna- ja uksetootjate mulluste majandustulemuste põhjal on teistest peajagu üle Viljandi Aken ja Uks, kes lõpetas madalseisule vaatamata aasta 392 miljoni kroonise käibe juures 12,7 miljonilise kasumiga.
Pumeko ASi juhi Kazmar Länsi sõnul küsitakse suve viimastest kuudest alates umbes poole rohkem pakkumisi kui mullu.
Klaasmerk ASi juht Ain Kirnmann märkis, et tellimusi ja kliente on juurde tulnud, kuid seda eelkõige ekspordi poolelt.
Mullu järsu käibe vähenemisega võidelnud akna- ja uksetootjad on jäänud augustis alanud ootamatu tellimuste laviini alla, akende tarneajad on veninud nädalate pikkuseks.
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Hetkel kuum
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid