Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Klaasmerk: loomulikult oleme alla omahinna müünud
Klaasmerk ASi juht Ain Kirnmann märkis, et tellimusi ja kliente on juurde tulnud, kuid seda eelkõige ekspordi poolelt.
“Oleme loomulikult alla omahinna müünud, muidu poleks me mullu ka kahjumisse jäänud,” ütles ta. Millal nii palju paremaks läheb, et saaks õige hinnaga müüa, ei osanud Kirnmann öelda.
“Eesti turul ei lähe ka järgmisel aastal veel paremaks. Ekspordis aga oleneb kõik sellest, mis mujal maailmas toimub. Kui sihtriikide valitsus toetab majandust, siis ehk läheb järgmisel aastal paremaks,” sõnas ta.
“Lähtuma peab siiski sellest, et enamik Eesti aknatootjaid on projektipõhised ja sõltuvad konkreetse objekti eelarvest,” rääkis Lasita Aken ASi tegevjuht Helena Randoja. “Kuna majandus on elavnenud mitte ainult meil, vaid kogu Euroopas, tõstsid materjali tarnijad nõudluse ja kes-teab-veel-mille kasvule viidates juba suvel materjalide hindu ca 10%. Seega on vältimatu hinnatõus ka akna lõpptarbijale,” arvas Randoja.
Seotud lood
Mullu 12 miljonit krooniga kasumisse jäänud ASi Viljandi Aken ja Uks juht Rain Hüva sõnul nemad toodete hinnas järele pole andnud. Tootjate kahjumisse jäämist peab ta kohaliku turu porbleemiks või kunagiste valede äriotsuste tagajärjeks.
Akna- ja uksetootjate mulluste majandustulemuste põhjal on teistest peajagu üle Viljandi Aken ja Uks, kes lõpetas madalseisule vaatamata aasta 392 miljoni kroonise käibe juures 12,7 miljonilise kasumiga.
Pumeko ASi juhi Kazmar Länsi sõnul küsitakse suve viimastest kuudest alates umbes poole rohkem pakkumisi kui mullu.
Mullu järsu käibe vähenemisega võidelnud akna- ja uksetootjad on jäänud augustis alanud ootamatu tellimuste laviini alla, akende tarneajad on veninud nädalate pikkuseks.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele