Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino soovitab üürisuhte osapooltel olla paindlikud ja lähtuda kauplemisel reaalsest turuhinnast. 
Keerulised ajad ja sissetulekute vähenemised on kaasa toonud muutusi ka üüriturule. Üürnikud on oluliselt aktiivsemad ja igati hakkamist täis kauplema. Nii polegi mingi ime, et sageli on kauplemisprotsessis tõstatatud küsimus, mida üldse peaks üüritasu sisaldama, kirjutab Reino ettevõtte blogis.
Üürilepingutes jaguneb tasu korteri kasutamise eest tavaliselt kaheks: a) üüritasu sisaldab kõiki kõrvalkulusid ja b) üüritasule ehk omaniku tulule tuleb lisaks tasuda kõrvalkulude eest. Kui puhta üürituluga on kõik asjad selged, sest see on ja jääb omaniku õiguseks küsida oma vara kasutamise eest nii suurt tasu, kui palju ta seda soovib ja turuseis võimaldab, siis üüritud asja kasutamisega seotud muude (kommunaal) kulude sisu võimaldab juba oluliselt rohkem väitlust osapoolte vahel.
Ja seda on viimastel aegadel paljud üürilevõtjad ka kasutanud ja teinud ettepanekuid, et üks või teine artikkel majahaldaja poolt esitatud arvest võiks olla hoopis üürileandja kulu. Põhiliseks kauplemisobjektiks on tõusnud hoone remondifond ja laenumakse. Kuna need 2 kulu on soojaenergia kõrval kommunaalteenuste arvel sageli ka suurimad kulukirjed, siis on üürnike soov jätta see üürilendjate kuluks arusaadav.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele