Konsortsium Merko Statyba (Merko tütarettevõte Leedus) ja Eesti kinnisvara arendaja ELL Kinnisvara on alustanud Vilniuse äärelinnas gümnaasiumihoone ehitust. Lepingu kogumahuks on 750 miljonit krooni.
Eesti ärimehed testivad, kuidas avaliku ja erasektori koostöö kontseptsioon Leedus toimib, kirjutab news2biz Leedu uudiskiri. Tegemist on esimese katsega rakendada PPP-skeemi (Public Private Parnership) Leedus hariduse valdkonnas. See on ka esimene uus kool, mis pärast Leedu taasiseseisvumist Vilniuses kerkib.
Omavalitsusega sõlmitud lepingu kohaselt ehitavad Merko ja ELL kooli valmis järgmise õppeaasta alguseks ning pakuvad seejärel 25 aasta jooksul hooldus- ja haldusteenuseid, mille aastatasuks on 30 miljonit krooni (6,7 miljonit litti, ilma käibemaksuta). Lepingu kogumaht on seega 750 miljonit krooni. Ehituse maksumuseks on planeeritud 136 miljonit krooni (30 miljonit litti).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti duo võitis pakkumise, millest olid huvitatud ka kohalikud City Service, Realco, MG Valda ja Pinus Proprius.
Käesoleval sügisel ja järgmisel kevadel plaanib Vilnius alustada veel avaliku ja erasektori koostööl põhinevaid koolide renoveerimise ja hoolduse hankeid. PPP-skeemi võidakse edaspidi rakendada ka lasteaedade, maa-aluste parklate, staadioni ehitamisel.
Leedu majandusministeerium loodab, et 2010.-2012. aasta jooksul töötatakse välja veel 20-30 sarnasel põhimõttel projekti.
PPP – Public Private Partnership
PPP-projekti puhul teostab vajalikud investeeringud (nt. hoonete ehituse) erasektor ning annab need kokkulepitud tingimustel üüri- ja/või teenustasude eest pikaajaliselt kasutada kohalikule omavalitsusele.
Seotud lood
AS-i Merko Ehitus juhatuse liige Jaan Mäe kinnitas, et PPP-projektides osalemine on ettevõtte jaoks üks prioriteetseid suundi ning sarnaselt Leeduga võiks ka Eestis hoopis enam eluliselt vajalike projektide juures erasektori vahendeid kasutada.
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.