Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
CO2 kvoodi müügitulu läheb katlamajade ja kaugküttevõrkude ehituseks
Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) algab täna taotlusvoor taastuvenergeetika projektidele toetuse andmiseks. Eesti CO2 kvoodi müügist rahastatava vooru toetused on mõeldud katlamajade ümberehituseks, kaugküttevõrkude rekonstrueerimiseks ja taastuvatel energiaallikatel põhinevate koostootmisjaamade rajamiseks, teatas KIK.
Täna avatud taotlusvoorust on oodatud osa võtma nii äriühingud, kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud kui ka sihtasutused, kes osutavad kaugkütteteenust või müüvad soojusenergiat kaugküttepiirkonda. Toetuse andmise eesmärgiks on taastuvate energiaallikate osakaalu kasv energiabilansis ning energia tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguse vähendamine.
Nii toetatakse taastuvatel energiaallikatel põhinevate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamist koos tootmisseadmete võrguühenduseks vajaliku infrastruktuuriga, katlamajade ümberehitust taastuvenergiaallikate kasutamiseks ning kaugküttevõrgu parendamist ja rekonstrueerimist (sh vajalike täiendavate ühenduste rajamist).
Taotlused tuleb esitada KIKi hiljemalt 16. novembril. Taotlemis- ja rahastamistingimuste selgitamiseks toimub kaks infopäeva: 28. septembril Tartu Keskkonnaameti ruumides ning 30. septembril Tallinnas KIKi kontoris.
Roheline investeerimisskeem on Kyoto protokolli kohaselt riigi lubatud heitkoguse ühikute kauplemisest saadavate vahendite suunamine keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse. Eesti heitkoguse müügiga tegeleb alates käesoleva aasta suvest KIK. See, millisesse valdkonda tulu suunatakse, otsustab kvoodi ostja ning müügitehingust saadud tulu tuleb üldjuhul investeerida 2012. aasta lõpuks.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele