Riigihankija ajab maksuraha lolliks

Vaata, mis valdkonda tahes - tee-ehitusest koopiapaberi soetamiseni - igal pool käib hangete koostamine valdavalt formaalselt, sest seadus nõuab seda, ja trikitamine pakkumuste tegemisel. Võitja valiku peamine kriteerium on majanduslik soodsus - moodsam väljend, mis kõlab paremini kui odavam pakkumus, ent mida tundub olevat pakkujail kergemgi üle kavaldada lihtsate matemaatilise tehtega, ja mis läheb maksumaksjaile veel kallimaks maksma.

Hankekonkurssidest on saanud trikimeistrite võistlus - võidab see, kelle trikk on osavam ja vastab kõige paremini formaalselt koostatud hankele või ka siis spetsiaalselt kindlale trikimeistrile sihitud hankele. Meie tänases loos näiteks seljatas OÜ Charlot väikse matemaatilise tehtega Eesti Energia kontoritarvete hankes oma kõvad konkurendid ASi Infotark ja ASi Büroomaailm.

Meie artikkel toob ära terve hulga selliseid trikitamisi, aga kindlasti ei ammenda toodu kõiki reaalses elus kasutavaid imenippe. Nimetagem vaid mõnda neist: küsitud toote pähe klass madalama toote müük, allahindluste ja käibemaksuga mängimine; hankijad piiravad pakkujate ringi erinõuetega jne.

Olukord on läinud nii käest ära, et trikitajadki ja ehk ka hankijad ise ei saa vist enam päris täpselt aru, kas tegemist on lihtsalt rumalate või sihilikult rumalate hangetega. Kumma alla näiteks paigutada Eesti Panga hange eurotrükiste ladustamiseks ja veoks - keskpank valis võitja samuti erinevate teenuste ühikhindade liitmisel. Sobiksid mõlemad…

Hankijad ütlevad, et nad eriti nagu ei tahakski seepärast hangetel osaleda, ja lisavad kui ühest suust, et asi taandub järelkontrollile. Tõhus vahend on aga pakkujate endi valvas silm. Ent nagu meie loost selgub, hoiavad nad pigem suu kinni, sest tahavad teinekordki konkurssidel osaleda. Samas taandub asi ikkagi hankijate vastutusele - kui hange on koostatud korrektselt, loogiliselt ja ausalt, ei saa ka trikitada.

Rahandusministeerium on koostanud seadusemuudatuse, kus ka lihthangetele kehtestatakse menetlusreeglid. Ent toimetus kahtleb, kas seegi aitab olukorda parandada. Sestap tuletame meelde ASi Infotarga juhi Jüri Rossi mõni aeg tagasi Äripäevas tehtud ettepanekut - muuta riigihankesüsteem elektrooniliseks. Toimetus usub, et n-ö inimliku faktori elimineerimine hankeprotsessist ei lase riigihankijail edaspidi muuta maksumaksjate vaevaga teenitud raha rumalaks.