Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Projekteerimisturul vohab igapäeva-JOKK
Projekteerijad on rahulolematud riigi kui suurtellija käitumisega ning arhitekt Tõnis Tarbe sõnul vohab igapäeva-JOKK, kus tellija turvab end lepingute, sanktsioonide ja partnerit ahistavate tingimustega.
Arhitektuuribüroo Tõnis Tarbe OÜ juht peab kõige suuremaks probleemide allikaks riiki, kes ei ole mõistnud oma rolli tehiskeskkonna kvaliteedi mõjutamisel.
„Kitsamalt öeldes on selleks küürakas riigihangete seadus ehituskonsultatsiooni teenuste ostmise osas. Riigihangete tellijad on nakatunud totaalsesse ükskõiksusesse projektide kvaliteedi osas. Ainsaks kriteeriumiks on hind ning suur osa tellijatest ei adu, et projekteerija on nõustaja valdkonnas, mida ta ise ei valda,“ nentis Tõnis Tarbe.
„Oleme jõudnud poliitiliselt JOKKilt igapäeva JOKKi, kus tellija arvab, et kui ta turvab ennast kõikvõimaliku juriidikaga, lepingutega, sanktsioonidega ning partnerit ahistavate tingimustega, pole mõistust enam tarviski,“ avaldas Tarbe nördimust ning meenutas lähimineviku kurbade näidetena Solarise ja Vabadussamba ehitusprobleeme.
Tema sõnul oleksid lahendused kiired tulema, kui riigi tasandil mõistetaks vastutust ning eeskuju vajalikkust ehitusvaldkonnas. „See hõlmab kvaliteetse tellija, haritud arhitekti ja insener, meistri ja oskustöölise koolitust ja ettevalmistust; mõistliku hinnaga kvaliteetse teenuse osutamist võimaldavat seadusandlust ning eelkõige eeskuju nagu seda teevad kõik Põhjamaade valitsused ja omavalitsused,“ andis Tarbe retsepti.
Projekteerimisturu probleemiks peab Nord Projekti juht Andres Saar ebanormaalset olukorda kinnisvara sektoris, kus kõige suurem tellija on riik. „Normaalne oleks, kui 100% riigi omanduses oleval Riigi Kinnisvaral oleks mingi pikem strateegiline plaan, ent paraku tellitakse projekte ikka põhimõttel: mida odavam, seda parem,“ rääkis Saar.
Suureks kitsaskohaks peab ta ka ühishankeid, kus projekteerimine on allutatud ehitusettevõtjale: „Ega siis projekti üldisele kvaliteedile palju tähelepanu ei pöörata.“
Sweco Projekt ASi juhatuse esimees Aare Uusalu tõi suurima probleemina välja massilise hangete läbiviimise nn FIDIC kollase raamatu järgi, mis ei taga projekteerija sõltumatust ehitajast ja tellijale tema investeeringu eest parimat lõpptulemust.
„Seni tõid riigihangete tellijad põhjenduseks aja kokkuhoiu projekteerimise ja ehitamise eraldi hangete läbiviimise pealt, ent nüüd peaks olema selge, et see on enesepettus. Just selliseid lepinguid on paljud ehitusfirmad üles öelnud ja nüüd tuleb minna uuele ringile ja korraldada järjekordne projekteerimis-ehitushange,“ selgitas Uusalu.
Seotud lood
Eesti Projektbüroode Liidu tegevdirektori Mauno Inkineni sõnul on olukord projekteerimisturul keeruline: uusi tellimusi erasektorist on vähe, rääkida saab riigihangetest ja arhitektuurikonkurssidest.
Riigihangetes kajastuvad projekteerimishinnad on Tõnis Tarbe OÜ juhi sõnul meeleheitehinnad ning pahatihti ei saa pakkujaid pidada professionaalseteks firmadeks.
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele