Ehitustegevus tuleb täpselt dokumenteerida

„Kindel raha avalikust sektorist meelitab hangetele ehitusettevõtteid, kes võitmiseks võimalikult madalat hinda näitavad. See aga omakorda tähendab, et kasumi huvi säilitamiseks on üldjuhul ehitusahelasse sisse programmeeritud kellegi (valdavalt alltöövõtja) tõsine kahjum, kellegi planeeritud pankrot, ehitustegevuses sisuliselt rollita variisik,“ kirjeldab probleemide tekkimise käiku Leis.

Allhankelepinguid sõlmides ei avaldata sageli ühe või teise töölõigu peale kavandatud summat, põhjendades seda ärisaladusega, märkis Leis. Nii toimetavad alltöövõtjad sageli teadmatuses, kas pärast töö tegemist tegelikult raha saab või mitte.

Leisi sõnul on viimasel ajal on mitmed kliendid avaldanud, et tuleb palgata jurist , kes lepingulisse suhtesse mineku eel teeks põhjaliku taustauuringu ning potentsiaalse lepingupartneri maksevõime analüüsi.

„Paraku ei välista põhjalik taustauuring raha maksma kohustatud isiku libastumist äritegevuses, sest kõiki tehinguid pole võimalik teada ega riske prognoosida. Lepingut ja ühtlasi raha pakkuval isikul on aga vaevaliselt masust kosuvas ühiskonnas suur jõud ja mõju, mistõttu ollakse sageli nõus nn pea ees vette hüppama,“ märkis ta.

Leis soovitab töövõtjail ehitustegevuse käigus tähelepanelikult jälgida kohustatud isiku maksedistsipliini ning hinnata, kas esile toodud pretensioonid ehitustöö osas on otsitud veiderdamine aja võitmiseks või adekvaatsed ja põhjendatud.

„Kõige tähtsam on jätta oma ehitustegevusest maha dokumentaalne jälg, soovitavalt lepingupartneri esindaja allkirjaga. Siis on vajadusel võimalik objektiivselt ühte või teist asjaolu tõendada. Praktikas on see paraku üks tõsisemaid probleeme, et ei viitsita oma samme dokumenteerida. Dokumenteerimiseks tuleb aega võtta ja see heaks tavaks muuta,“ rõhutas Leis, kes usub, et kui ehitusettevõtted saaksid erasektoris enam rakendust, võiks prognoosida olukorra paranemist.