Uuringufirma GfK poolt Suhtekorraldusbüroo PRB tellimusel viis uuringufirma läbi keskkonnateemalise uuringu, kust selgus, et sarnaselt eelmise aastaga ei ole eestimaalased valmis taastuvallikatest pärit elektrienergia eest rohkem maksma.
Kui eelmisel suvel arvas nii 67% vastanutest, siis sel korral ütles 71% küsitletuist, et nad ei oleks valmis taastuvenergia eest tavalisest rohkem maksma.
"Vahepeal on hinnad, ka elektri hind, tõusnud, seetõttu on inimesed igasuguste ettepanekute suhtes, mis võiksid kulusid suurendada, veelgi spektilisemaks muutunud," sõnas suhtekorraldusbüroo PRB juhataja Raimond Kaljulaid.
Sarnaselt eelmisel aastal läbiviidud uuringu tulemustega, olid selgi korral altimad taastuvenergia eest enam maksma pigem noored ja eriti tudengid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
GfK sotsioloog Mauri Söödi hinnangul paistavad endiselt keskkonnaväärtuste kandjatena sagedamini silma nooremad inimesed, kes on ilmselt ühelt poolt keskkonnateemade kasvavale väärtustamisele rohkem avatud, ning samas teisalt, kellest osa sõltub seni materiaalselt oma vanematest ja võivad omale seega idealistlikumaid hinnanguid lubada.
Valmisolek taastuvenergia eest rohkem maksta on aastaga 10 protsendipunkti võrra kahanenud meeste seas. "Võime oletada, et mehed on pidanud majanduse struktuurimuudatusi keskmisest sagedamini valulikumalt tunnetama," nentis Sööt.
Käesoleva uuringu läbiviimiseks kasutati rahvusvahelise uuringufirma GfK veebipaneeli. Uuringus osales augusti alguses 493 inimest üle Eesti vanuses 15-74 eluaastat.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?