Riigi Kinnisvara AS (RKAS) müüb Tallinnas Patarei merekindlust. Oodatud on 40 miljoni kaliibris pakkumised.
"See on läbirääkimiste küsimus," kostis esiotsa hinna kohta RKAS müügijuht Märt Mäe. "No 40 miljoni juurest lähevad pakkumised huvitavaks," avaldas ta siiski ostjalt oodatava hinnakaliibri.
Tema seletusel on sellel objektil huvilisi läbi aegade olnud. Et tegemist on ajaloolise ja sellest paljuski johtuvalt keerulise objektiga, mis kõige krooniks ulatub kahele kinnistule, on pole huviliste hammas magusale kinnistükile hästi hakanud.
Riik aga soovib sellest eripärasest objektist lahti saada - seda pole ju riigi valitsemiseks vaja, teatas Mäe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ajalooline sektorikujulise plaaniga Patarei merekindlus laiub Tallinnas Kalamajas neljal hektaril otse mere kaldal, kust avaneb vaade nii lahele kui linnale.
Merekindluse lasi 1828. aastal ehitada isevalitsejast Vene tsaar Nikolai I, kes armastas riigis panna rõhku sõjaväelisele korrale ja armee välisele hiilgusele. Tosin aastat hiljem, aastal 1840 valminud paekivist segmentkaarsete akendega merekindlus hakkas tööle suurtükipatareina. 1864. aastal sai sellest kasarm, aastast 1920 aga vangla - rahva seas tuntud patareivangla, patarei. Kindluslik vangla sai tuntuks oma ülima tugevuse ja askeetlike oludega, seda eriti nõukogude ajal, mil see kompleks omandas negatiivse varjundi. Aastal 2002 lakkas kompleks vanglana töötamast. Kolme aasta eest rakendati Patarei merekindlus tööle nö kultuuripargina.
Merekindluse aadressideks on Kalaranna 2 ja Kalaranna 2a. Kinnistutel on rida ajaloo ja rannakaitse ning ehituskeelu alaseid piiranguid.
Seotud lood
Jätkusuutlikkus ja rohelisus ei ole enam ammu nišiteema, vaid eeldus, et tootmis- ja ehitusettevõte saaks üldse rahvusvahelisel turul kaasa rääkida. See tähendab, et tootjal peab olema täielik ülevaade nii materjalide päritolust, tootmisprotsessist kui ka sellest, mis saab toodetest pärast nende elukaare lõppu.