Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutab välja vähempakkumise Jõgeva uue kohtu- ja politseihoone rajamiseks. Aega on alla kuu, ilmneb RKASi teatest.
RKAS kuulutab välja kirjaliku vähempakkumise Jõgeval Suur tn 1 kinnistule arendaja leidmiseks, kelle kasuks seatakse hoonestusõigus ja kellega sõlmitakse ehitiste ning territooriumi kasutamiseks üürileping. Vähempakkumise üürisumma alghinnaks on ilma käibemaksuta 145 krooni ruutmeetri kohta. Üürisumma ei sisalda sisekoristust ja tarbimisteenuseid.
„RKAS soovib leida vähempakkumise kaudu sobiva arendaja/investori järjekordse kaasaegse kohtu- ja politseihoone rajamiseks,“ selgitas RKASi arenduse projektidirektor Kaupo Pajumäe. „Meil on sarnase finantseerimismudeliga kerkimas Rakvere politsei- ja päästehoone ning Jõhvi kohtumaja“, lisas ta.
Hoonestaja kohustub kinnistule rajama Jõgeva kohtu- ja politseihoone netopinnaga ligi 2 100 ruutmeetrit. Hoonet hakkab kasutama kohus, kinnistusamet, arestimaja, kodakondsus- ja migratsiooniamet, kriminaalhooldus ja politsei. Lisaks tuleb hoonestajal rajada Suure ja Pargi tänavate äärde parkimisalad ning uus haljastus koos tänavavalgustusega. Hoone peab valmima tuleva aasta 31. oktoobriks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rajatava hoone täiendatud mahus eelprojekti on koostanud AS Amhold. Eskiisiga saate tutvuda RKASi kodulehel.
Pakkumised tuleb esitada Riigi Kinnisvara AS-ile aadressil Lasnamäe 2, Tallinn 11412. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 16. august 2010 kell 10.00.
Seotud lood
Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam ja Merko Elamu ASi juhatuse liige Ines Prual allkirjastasid eile lepingu Jõgevale uue kohtu- ja politseihoone rajamiseks.
Jõgevale uue kohtu- ja politseihoone rajamiseks ja üürile võtmiseks korraldatud vähempakkumise võitis Vallikraavi Kinnisvara, teatas Riigi Kinnisvara AS.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatus otsustas täna tagasi lükata kõik kolm pakkumist, mis esitati vähempakkumisele seoses Jõgevale Suur tn 1 kohtu- ja politseihoone rajamisega ning selle üürimisega.
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis