Mida vaadata ostetava maja juures?

Kui maja on juba mõnda aega seisnud, hakkavad tekkima ka esimesed praod, mis näitavad vajumistest tingitud probleeme. Esimeste pragude tekkides soovitatakse prao peale kleepida tükike kontoriteipi, mis aitab välja selitada, kas pragu läheb suuremaks või mitte. Kui teip mõne aja möödudes katki läheb on selge, et pragu suureneb, ja siis peaks juba konsulteerima ehitusala inimesega, et mida edasi teha. Buumiaja majades on ka pahatihti progleeme kehvasti või talvel külmunud pinnasega tehtud põranda/vundamendi alune tagasitäide, mis hiljem vajuma hakkab ja palju pahandusi tekitab.

Kontroll termokaameraga

Buumiaegses majas elav inimene saab ka ise jälgida just talvel, kas mõni välispiire (sein, katuslagi vms) on liiga külm või tekib seinale niiskus ja hallitus. See võib olla liiga vähese soojustuse või kehva töö tulemus. Sellisel juhul saab soojustuse paigaldamist kontrollida konstruktsioone avamata, tehes seda termokaameraga. Selle eelduseks on, et sise- ja välistemperatuuride erinevus oleks vähemalt 15 kraadi (soovituslikult võiks välisõhutemperatuur olla alla 0 kraadi).

Ventilatsiooni korrasolek

Liigse niiskuse põhjus võib olla kehvas või olematus ventilatsioonis. Tuleks jälgida, et oleks olemas ja ka töötamas vähemalt mehhaaniline väljatõmme niisketes ruumidest (vannituba, WC, köök, saun) ja et ka toas oleks värske õhu pealevool tagatud - värskeõhuklapid akendes või seinas.

Põrandakütte kontroll

Praktikas on ette tulnud, et põrandakütte (elekter) puhul on ehitaja „kokkuhoiu“ mõttes paigaldanud normidest madalama võimsusega põrandaküttekaabli, mis ei ole piisav põranda soojendamiseks. Et seda täpselt välja selgitada, tuleb kutsuda pädev elektrik, kes teeb vajalikud mõõtmised.

Ehitusspetsialisti kaasamine

Soovitan kaasata ehitusspetsialisti, sest kogenud inimese silm näeb vigu koheselt.