2. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada ainult ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarbed märgitakse kasutusloale.

Õiguslikud alused on maakasutusõigus ja ehitusluba. Õiguslikul alusel oleva ehitusloana käsitletakse ka enne 1991. aasta 1. novembrit koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja tüüp- või ehitusprojekti.

Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada ainult ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbe kohaselt. Seega on ehitise osa kasutusotstarbe muutmisel kindlasti vaja taotleda kasutusluba.

Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa on ehitisele ettenähtud nõuete kohane ja seda võib kasutada kavandatud otstarbe kohaselt.

Alates 1. maist 2009 annab omavalitsus kasutusloaga nõusoleku, et valminud ehitis või selle osa on ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojekti kohane. Kasutusluba ei saa väljastada ehitisele, mis ei ole ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti kohane.

Kasutusluba väljastatakse valminud ehitisele kui tervikule. Kasutusloa võib ehitise püstitamisel väljastada ka ehitise osale, kui osa saab funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Ehitise osale väljastatud kasutusluba kehtib, kuni ehitisele kui tervikule väljastatud kasutusloa väljastamiseni. Ehitisele kasutusloa väljastamisel arvestatakse eelnevalt ehitise osale väljastatud kasutusloaga ja selle loa väljastamiseks esitatud dokumentidega.

Ehitusjärelevalve kohaliku omavalitsuse territooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Ehitusjärelevalve osa on ehituslubade ja kasutuslubade väljastamine.

Alates 1. maist 2009 sätestab ehitusseaduse § 59 lg 2, et ehitusjärelevalvet teeb linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik. Seega on soovitud saavutada olukord, et kasutusloa väljastab omavalitsuse ametnik. Kui taotleja ei ole ametniku otsusega rahul, saab ta esitada vaid linna- või vallavalitsusele.

Kohalik omavalitsus peab kasutusloa väljastamisel kaalutlema ehitise ohutusega seonduvaid asjaolusid ning otsustama, kas kasutusloa taotluses ja ehitusprojektis või ehitise mõõdistusprojektis toodud parameetritega ehitist tohib kasutada ehitise omaniku soovitud otstarbel. 

Kasutusloa väljastaja võib nõuda enne kasutusloa väljastamist ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist, kui see on vajalik ehitise ohutuse tagamiseks. Kui tuvastatakse, et ehitis on nõuetekohane, tasub ekspertiisikulud kohalik omavalitsus.

Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Kohalik omavalitsus võib kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult.

Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui seda osa saab funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Näiteks väljastatakse kasutusluba neljakorruselise hoone kahele esimesele korrusele. Oluline on ohutus ja kasutusotstarbele vastava kasutamise võimalikkus.

Kasutusluba on tähtajatu. Erandlikult on tähtajaline ajutise ehitise kasutusluba, mis väljastatakse kuni viieks aastaks.

Erandlikult ei pea kasutusluba olema: • riigisaladusega seotud ehitisel

• riigikaitselisel ehitisel• väikeehitisel, välja arvatud elamiseks kasutataval väikeehitisel• enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist, st enne 1995. aasta 22. juulit õiguslikul alusel ehitatud ehitisel.

Kasutusloast lähemalt Äripäeva „Ehituskäsiraamatus“