Millal küsida ehitamiseks omavalitsuse kirjalikku nõusolekut?

Ehitise ohutuse tagamiseks saab ehitusseaduse kohaselt taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusloa asemel kirjalikku nõusolekut ja ehitusprojekti esitamine ei ole siis kohustuslik.

Ehitise omanik ei pea esitama koos kirjaliku nõusoleku taotlusega ehitusprojekti, küll aga võib kohalik omavalitsus seda nõuda, kui ametnik peab ehitusprojekti olemasolu tähtsaks.

Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:

• ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2• muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega• detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks püstitatakse piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd• detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel asendatakse üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid• kahe ja mitme korteriga elamus asendatakse korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.

Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik; ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas või siis korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.

Kohalik omavalitsus peab kirjaliku nõusoleku andmisel analüüsima ehitise ohutust ning otsustama, kas kirjaliku nõusoleku taotluses toodud parameetritega ehitist tohib ehitada asjaomasele maatükile lähtuvalt:

• detailplaneeringust• projekteerimistingimustest• valla või linna ehitusmäärusest• seadustest• valitsuse määrustest• ministri määrustest.

Kohalik omavalitsus võib enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel taotlejalt ehitusprojekti.