Eurotel Partner juht Tomi Sarlin pole kuude viisi vastanud töötajate telefonikõnedele ja kohtu poolt saadetud tähitud kirjad Sarlinite kodumajja registreeritud ettevõtte aadressilt Tanuma 68 tulevad avamata tagasi. Pole inimest, pole probleemi.
Ligi kümmekond aastat Eestis toimetanud ärimeest Tomi Sarlinit (44) iseloomustavad töötajad kui “veidi hirmutava väljanägemisega” meest. Sarlin on 1.90 pikkune ja ohtralt tätoveeritud mehemürakas.
Aastaid tagasi figureeris Sarlin ajakirjanduses oma punase Legends nr 83 võidusõiduautoga. Auto peal ilutses kiri: Tomi “Kalu“ (soome keeles riist – toim) Sarlin. Kui ajakirjanik mehelt küsis, miks ta liignimi just selline on, selgitas Sarlin, et nimi sai alguse eelmise omaniku “Työkalutuonti” (tööriistaimport) sponsorkleebisest.
“Mehed hakkasid kleepsu mõlemast otsast korraga maha rebima, kui äkki ütlesin: “Nüüd aitab!” Sealt see “kalu” (riist) tuligi. Naisele see nimi tõesti eriti ei meeldi,” rääkis Sarlin.
Lisaks on ta teinud 150 000- kroonise ülekande oma naise Annika Sarlini firmale Beetalink, mis tegeleb ilusalongidega. Selgituseks on märgitud “laenuleping nr 10”.
Sama käekiri firma raha kasutuses jätkub ka 2009. aastal. Igal kuul on pangaautomaadist välja võetud kümneid tuhandeid kroone sularaha.
Äripäeva käsutuses on ettevõtte 2009. aasta kontoväljavõte, millest on näha, et näiteks mullu 2. veebruaril on pangaautomaadist viie minuti jooksul võetud kokku välja 22 250 krooni, mõned tunnid hiljem aga veel 15 000 krooni.
Mullu septembrist detsembrini tegi Sarlin sularaha väljamakseid juba ligi miljoni krooni eest, selgitustena on ta märkinud: väljamakse, Hummer, veoauto või transpordiarve.
Äripartner tahab teada, kuhu kadus firma raha
Äripäeva käsutuses on ka kiri, milles Malaska nõuab selgitusi miljonitesse kroonidesse ulatuvate tehingute kohta, sealhulgas massiliste sularaha väljamaksete kohta. Malaska on Sarlini käest küsinud ühtekokku 34 päringut aastatel 2007–2008 toimunud tehingute kohta, mille kogusumma ulatub 2,3 miljoni kroonini. Neist enamus on Tomi Sarlini poolt tehtud sularaha väljamaksed.
Malaska ütleb, et Sarlin hoidis teda infosulus, kui rääkis, et ettevõttel läheb hästi ja kõik toimib. Kuidas asjad tegelikult on, sai Malaska enda sõnul teada alles selle aasta jaanuaris, kui pangalt tulid teated maksmata liisinguarvete kohta.
“Jaanuaris minuni jõudnud info ettevõtte käekäigu kohta on vastupidine sellele, mida Sarlin on mulle varem kinnitanud,” ütleb Malaska.
Lisaks tunneb Malaska huvi, kuhu on firma bilansist kadunud kuus kaubikut. Sõidukitega on tehtud ARKi andmetel 2009. aasta oktoobrist detsembrini tehingud, kuid ettevõte pole saanud tehingute eest ühtegi rahalist makset. Kelle nimel või kellele müüdi sõidukid, pole teada. Üks endine töötaja ütles, et nägi tuttavaid masinaid seismas Soomes Länsisatamas.
Malaska sõnul saab inimest süüdi mõista vaid kohus. “Ilma sellekohase otsuseta ei ole mina kellelegi kohtumõistja ja mul puudub praegu alus ja kindlad tõendid, mis annaks alust minul või kolmandatel isikutel kedagi ka ettevõtte maine, vara kahjustamises või makseraskustes- või jõuetuses süüdistada,” ütleb ta.
“Minu erinevad püüdlused saada infot ettevõtte käekäigust, majandusandmetest või kõigest muust, mis ettevõttes on läbi aegade toimunud, on tänaseni jäänud vastusteta. Juhatuse liige Tomi Sarlin peab siiski oma tegutsemise ja tegevuste üle ise kommentaare andma. Mul puudub ülevaade ja vastav informatsioon, mul pole võimalik tema käitumist hinnata ega selle kohta kommetaare jagada,” lisab Malaska. Sarlinit ei õnnestunud Äripäeval tabada.

Seotud lood

Uudised
  • 11.06.10, 12:11
Teedeehitajal kaelas miljonivõlad riigile, partnereile, töötajaile
Kahele soomlasele kuuluv tee-ehitusfirma Eurotel Partner on kaelani võlgades. Võlgu ollakse miljoneid kroone nii riigile, ettevõtetele kui ka töötajatele. “Igal sammul oli tunda, et asjad seal firmas õiged küll pole,” ütlevad petta saanud teetöölised.
  • ST
Sisuturundus
  • 31.08.26, 06:00
Puhas sademevesi ei teki iseenesest. Linnad peavad õppima vihmavett puhastama
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele