9. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praegune Eesti büroode turg vaevleb endiselt üürnike nappuses. Vakantseid büroopindu on rohkem kui huvilisi. Siiski on üksikuid nišše, kus headest pindadest on puudus.

Samuti on büroode turul sektoreid, mida tasub arendada, et Eesti nappi büroopindade vahel valijate hulka suurendada “ettevõtete impordi” näol. Uute ettevõtete Eestisse toomine suurendab nii büroode täituvust kui ka arendab kogu kohalikku majanduselu.

Olulist nõudlust näeme väikeste, paarikümne ruutmeetriste kaasaegse kvaliteediga büroopindade järele, mis oleksid sobilikud tegevust alustavatele ettevõtetele. Alustav väikeettevõtja ei tea, kas äriplaan õnneks läheb ning kas homme on vaja kohver kokku pakkida või pinnavajadust hoopis mitu korda suurendada.

Nii otsivad alustavad ettevõtted või paari töötajaga mikroettevõtted üürilepinguid, mis neid ei ahistaks ega seaks liigselt pikkadeks aastateks kitsendavaid tingimusi. Soovitakse lihtsat üürilepingut, mida oleks hõlbus sõlmida ning võimalik lühikese etteteatamise peale lõpetada. Alustavatele ettevõtetele on kontorimööbli rentimise võimalus oodatud lisateenus – nii saab äri alginvesteeringuid vähendada.

Teine oluline suundumus büroopindade nõudluse juures, mis silma paistab, on suuremate välisettevõtete tugiteenuste (nt raamatupidamine) konsolideerumine ning nende teenuste osutamiseks vajalike pindade otsimine. Sellised otsingud ei ole seotud mitte Tallinna linnaosade ja erinevate hoonete vahel valiku tegemisega. Asukoha keerulisem küsimus on see, et esmalt tuleb end tõestada Eesti riigi kui sobiliku asukohana.

Eesti töötajaskond on haritud ja üsna mõistliku hinnatasemega. Meil on Skandinaaviamaadele lähedase ettevõtluskultuuriga majanduskeskkond, mis annab võimaluse selliste teeninduskeskuste Eestisse meelitamiseks.

Selliste ettevõtetele tugiteenuseid pakkuvate keskuste Eestisse toomisega tasub nii eraettevõtete kui ka riigi tasemel senisest oluliselt enam tegeleda. Seda eriti olukorras, kus Eestis iga viies tööjõus inimene on töötute nimekirjas ning ka piiritagused ettevõtted on tulenevalt keerulisest majanduskeskkonnast enda kasutatavate teenuste asukohaotsuseid valmis üle vaatama.

Seega, konkurents büroopindade vahel on tugev, kuid siiski on võimalik leida häid ja töötavaid nišše. Samuti on praeguses majanduskeskkonnas perspektiivi töökohtade siia meelitamisel, sest piirtagused suurettevõtted on sarnaselt meile kulude struktuure revideerimas ja otsimas mõistlikuma hinnaga lahendusi.